Luna Wm 1905f User manual

20421-0108 20421-5008

20421-0207 20421-5107

Gas-arc welding machine MIG/MAG

Gasbågsvetsmaskin MIG/MAG

WM 1905F / 2405F

DE Warnsymbole – DK Advarselsymboler – EE Hoiatussümbolid – FI Varoitussym-bolit – FR Symboles

d’avertissement – GB Warnings Symbols – LT Įspėjamieji ženklai – LV Brīdinājuma simboli – NO Varselsymboler –

PL Symbole ostrzegawcze – SE Varningssymboler

DE Warnung vor Strom / DK Advarsel, strøm / EE Hoiatus - elekter / FI Sähkövirta / FR Avertissement: courant / GB Warning -

Electricity / LT Įspėjimas - elektra / LV Brīdinājums - elektrība / NO Advarsel om strøm / PL Ostrzeżenie - elektryczność /

SE Varning för ström

DE Gebotssymbole – DK Påbudssymboler – EE Kohustusmärgid – FI Määräyssymbolit – FR Symboles obligatoires –

GB Mandatory Signs – LT Privalomieji ženklai – LV Obligātāa zīmes – NO Påbudssymboler –

PL Znaki obowiązkowe – SE Påbudssymboler

DE Handbuch lesen / DK Læs vejledningen / EE Lugege juhendit / FI Lue ohjekirjasta / FR Lire le manuel / GB Read the Manual /

LT Perskaitykite vadovą / LV Izlasiet rokasgrāmatu / NO Læs vejledningen / PL Przeczytaj podręcznik / SE Läs manual

DE Schutzbrille / DK Beskyttelsesbriller / EE Kaitseprillid / FI Suojalasit / FR Lunettes de protection / GB Protective glasses /

LT Apsauginiai akiniai / LV Aizsargbrilles / NO Beskyttelsesbriller / PL Okulary ochronne / SE Skyddsglasögon

DE Grhörschultz / DK Høreværn / EE Kõrvakaitsmed / FI Kuulonsuojain / FR Protection d’oreilles / GB Ear defenders / LT Ausų

apsaugos / LV Ausu aizsargi / NO Høreværn / PL Nauszniki ochronne / SE Hörselskydd

DE Schutzbekleidung / DK Besyttelsesdragt / EE Kaitseriietus / FI Suojapuku / FR Combinaison de protection / GB Protective

clothing / LT Apsauginiai drabužiai / LV Aizsargtērps / NO Beskyttelsesdragt / PL Odzież ochronna / SE Skyddsdräkt

DE Schutzhandschuhe / DK Beskyttelseshandsker / EE Kaitsekindad / FI Suojakäsi-neet / FR Gants de protection / GB Protective

gloves / LT Apsauginės pirštinės / LV Aizsargcimdi / NO Beskyttelseshandsker / PL Rękawice ochronne / SE Skyddshandskar

DE Schutzschuhe / DK Sikkerhedssko / EE Kaitsejalanõud / FI Suojajalkineet / FR Chaussures de protection / GB Protective shoes /

LT Apsauginiai batai / LV Aizsargapavi / NO Sikkerhedssko / PL Obuwie ochronne / SE Skyddsskor

Dansk ..................................................................................................3

Eesti.....................................................................................................9

Suomi ................................................................................................15

English ..............................................................................................21

Lietuviškai........................................................................................27

Latviski .............................................................................................34

Norsk.................................................................................................41

W języku polskim...........................................................................47

По-русски.........................................................................................54

Svenska .............................................................................................61

DANSK

INDHOLD

1.0 Sikkerhedsanvisninger .......................................................................3

2.0 Anbefalinger ved installation .............................................................3

3.0 Montering...........................................................................................4

4.0 Tilslutning af gasflaske og gasregulator ............................................5

5.0 Monering af tråd ................................................................................5

6.0 Udskiftning af trådleder .....................................................................6

7.0 Indledning ..........................................................................................6

8.0 Svejsemaskinens kontrolpanel...........................................................6

9.0 Forberedelse inden svejsning.............................................................7

10.0 Anvendelse .........................................................................................7

11.0 Aluminiumsvejsning...........................................................................7

12.0 Valg af trådfremføringsindstilling......................................................8

13.0 Punktsvejsning ...................................................................................8

14.0 Fejlsøgning.........................................................................................8

Koblingsskema .........................................................................................67

Reservedele ..............................................................................................69

EK overensstemmelseserklæring .............................................................73

1.0 SIKKERHEDSANVISNINGER

1.1 INDLEDNING

Læs vejledningen omhyggeligt igennem inden installation og ibrugtag-

ning. Vejledningen skal altid være tilgængelig for de personer, der skal

installere, betjene og vedligeholde maskinen.

1.2 PERSONLIGE VÆRNEMIDLER

Svejsningsprocesser kan være farlige, ikke blot for operatøren, men også

for personer i nærheden, hvis reglerne for sikkerhed og drift ikke følges.

Lysbuen er skadelig for øjnene og kan forårsage brandskader på huden.

Svejsning med lysbue giver et meget skarpt ultraviolet og infrarødt lys.

Disse lysbuer kan skade øjnene og give brandskader på huden, hvis du ikke

er godt beskyttet.

• Bær dækkende, beskyttelsesdragt, der ikke indeholder letantændelige

materialer, uden lommer og opsmøgede bukseben, handsker og sko med

gummisåler. Undgå tøj med olie og snavs.

• Anvend en beskyttelseshjelm med den foreskrevne filtertæthed. Den skal

beskytte både nakke og ansigt. Beskyttelsesglasset skal altid være rent,

og beskadiget, revnet eller tilstænket glas skal udskiftes. Anvend et trans-

parent glas mellem strålebeskyttelsesglasset og svejseområdet.

• Svejsning skal altid finde sted i et afskærmet område, som ikke er åbent

mod andre arbejdsområder.

• Se aldrig ind i lysbuen uden korrekt øjenbeskyttelse. Bær beskyttelses-

briller med sidebeskyttelse, hvilket beskytter mod flyvende partikler. Røg

og gasser, som dannes ved svejsning, kan være farlige og sundhedsska-

delige.

• Egnet punktudsugning skal anvendes ved svejseområdet. Det kan være

en bevægelig hætte eller et indbygget system på arbejdsstedet, som giver

luftudblæsning fra siden, fronten eller nedefra, men ikke ovenfra, for at

undgå opstigende støv og røg. Der skal være lokale udsugninger samt

god, almindelig ventilation og luftcirkulation, navnlig når arbejdet bliver

udført i et afgrænset område.

• Svejseprocessen skal udføres på metaloverflader, der er grundigt reng-

jorte for rust og maling, for at undgå skadelige røggasser. Dele, affedtet

med opløsningsmidler, skal tørres inden svejsning.

• Udvis stor forsigtighed ved svejsning af metaller, som indeholder et eller

flere af følgende stoffer:

• Antimon • Beryllium • Kobolt • Magnesium • Selen • Arsenik • Kadmium

• Kobber • Kviksølv • Sølv • Barium • Krom • Bly • Nikkel • Vanadin

(Vanadium)

• Fjern alle klorholdige opløsningsmidler fra svejseoverfladen inden svej-

sning. Det gælder navnlig klorholdige opløsningsmidler, som går i opløs-

ning, når de bliver udsat for ultraviolet stråling og fosgengas.

1.3 FOREBYGGELSE MOD BRAND

Ild og eksplosion kan forårsages af varme slagger, gnister eller svejsebuen.

• En afprøvet brandslukker af passende størrelse skal være indenfor for

rækkevidde i arbejdsområdet. Afprøv brandslukkeren regelmæssigt for at

sikre, at den er i god stand.

• Fjern alt brandbart materiale fra arbejdsområdet. Hvis det ikke kan fjer-

nes, skal det beskyttes med brandsikker beskyttelse.

• Sørg for god ventilering af svejseområdet. Undersøg, om lufttilførslen er

tilstrækkelig til at undgå ansamling af eksplosive eller giftige koncentra-

tioner af gasser.

• Svejs aldrig på beholdere, som kan have indeholdt brændbare stoffer.

• Kontrollér altid, at svejseområdet er frit fra gnister, slagger, varme metal-

dele og åben ild.

• Gulvet i arbejdsområdet skal være brandsikkert.

1.4 ELEKTRISKE STØD

ADVARSEL: Elektriske stød kan dræbe!

Der skal altid være en person med uddannelse i førstehjælp til stede i

arbejdsområdet. Hvis en person er bevidstløs, og der er mistanke om elekt-

risk stød, må personen ikke berøres, hvis denne er i kontakt med dele, der

kan være strømførende. Afbryd strømforsyningen til maskinen, og udfør

førstehjælp. Anvend tørt træ eller andet isolerende materiale til at fjerne

eventuelle kabler fra personen.

• Brug altid tørre handsker og arbejdstøj. Åbn ikke maskinen til de strøm-

førende dele eller andre dele af svejsestrømkredsen.

• Svejseudstyret skal installeres og jordforbindes ifølge de til enhver tid

gældende forskrifter i Stærkstrømsreglementet og Fællesregulativet.

• Svejse- og jordkabler må ikke vikles rundt om kroppen.

• Berør aldrig eller kom i fysisk kontakt med dele af den indgående

strømkreds og svejsemaskinens strømkreds.

• Reparér eller udskift alle slidte eller beskadigede dele.

• Der skal udvises ekstra stor forsigtighed ved arbejde i fugtigt miljø.

• Installér og vedligehold udstyret i henhold til danske forskrifter.

• Afbryd strømforsyningen inden service eller reparation.

• Ved det mindste elektriske stød skal al svejsning straks indstilles, og svej-

semaskinen må ikke bruges, før fejlen er lokaliseret og udbedret.

1.5 STØJ

Støj kan forvolde permanente høreskader. Svejseprocessen kan give støj-

niveauer, som overstiger grænseværdierne. Ørerne skal beskyttes mod høje

støjniveauer for at forhindre permanente høreskader.

• Anvend ørepropper eller høreværn for at beskytte hørelsen.

• Støjniveauer skal måles for at sikre, at decibelværdien (støjen) ikke

overskrider gældende grænseværdier.

1.6 ELEKTROMAGNETISK FORSTYRRELSE

Inden installation af svejsemaskinen skal der foretages en inspektion af det

omgivende areal. Bemærk retningslinjerne nedenfor:

• Der må ikke være andre strømførende kabler, multipelkabler, telefon-

kabler eller andet udstyr i nærheden af svejsemaskinen.

• Der må ikke være radio- og fjernsynsapparater, computere og andre sty-

resystemer i nærheden.

• Personer med pacemaker eller høreapparat skal holde sig på afstand af

strømkilden.

! I visse tilfælde kan særlige beskyttelsesforanstaltninger være påkrævet.

Forstyrrelser kan reduceres ved at følge anbefalingerne nedenfor:

• Hvis der er en forstyrrelse i strømkilden, kan et EMT-filter monteres mel-

lem strømforsyningen og strømkilden.

• Udgående kabler fra strømkilden kan afkortes, sættes sammen og jord-

forbindes.

• Efter vedligeholdelse skal alle paneler på strømkilden sættes korrekt på

plads.

1.7 BEKYTTELSESGAS TIL SVEJSNING

Flaskerne med beskyttelsesgas indeholder gas under højt tryk. Ved beska-

digelse kan flasken eksplodere. Flaskerne skal behandles med forsigtighed.

• Til denne svejsemaskine bruges kun inertgas eller ikke-antændelig gas

for at beskytte svejsebuen Det er vigtigt at vælge en egnet gas til den

svejsetype, der skal anvendes

• Anvend ikke gas fra umærkede flasker eller beskadigede flasker

• Tilslut ikke en flaske direkte til svejsemaskinen, brug en trykregulator

• Sørg for, at trykregulatoren og manometeret fungerer korrekt

• Smør aldrig regulatoren med olie eller smørefedt

• Hver regulator er konstrueret til brug sammen med en specifik gas Sørg

for, at den anvendte regulator er konstrueret til den gas, der bruges

• Sørg for, at flasken er godt sikret til svejsemaskine med kæden

• Flasken må aldrig udsættes for overdreven varme, gnister eller åben ild

• Sørg for, at gasslangen altid er i god stand

• Hold gasslangen væk fra arbejdsområdet

2.0 ANBEFALINGER VED INSTALLATION

2.1 ARBEJDSOMRÅDE

Svejsemaskinen skal placeres i henhold til retningslinjerne nedenfor:

• I et tørt og støvfrit område

• I et område med en omgivelsestemperatur mellem 0 °C og 40 °C

• I et område uden olie, damp og korrosive gasser

• I et område uden unormalt store vibrationer eller stød

• I et område, som ikke er udsat for direkte sollys eller regn

• I en afstand af 300 mm eller mere fra vægge eller lignende, som kan for-

hindre den naturlige luftgennemstrømning til afkøling

2.2 VENTILATION

Røg og gas kan være sundhedsfarlig. Derfor arbejdsområdet være godt

ventileret.

2.3 SPÆNDINGSKRAV TIL HOVEDSTØRMKILDEN

Inden svejsemaskinen bliver tilsluttet til en strømkilde, skal det kontrolle-

res, at strømkildens spænding og den frekvens, der er tilgængelig i områ-

det, stemmer overens med de værdier, der er angivet på svejsemaskinens

typeskilt. Hovedstrømkildens spænding skal ligge inden for ± 10 % af den

angivne spænding. For lav spænding kan give et dårligt svejseresultat. For

høj spænding kan forårsage, at komponenterne bliver overophedet og

eventuelt holder op med at fungere. Strømkilden til svejsemaskinen skal

være:

• Korrekt installeret af en autoriseret elektriker

• Korrekt tilsluttet til jord (elektrisk) i overensstemmelse med lokale

forskrifter

• Tilsluttet til den korrekte spænding (V) og strøm (A)

Hvis strømkablet ikke er udstyret med en netkontakt, tilsluttes en stan-

dardkontakt (3P+T) til strømkablet (på nogle modeller har strømkablet

allerede en netkontakt).

Følg instruktionerne nedenfor for at tilslutte kontakten til strømkablet:

• Den brune (fase-)ledning skal tilsluttes til den klemme, som er mærket

med bogstavet L1

• Den blå ledning skal tilsluttes til den klemme, som er mærket med

bogstavet L2

• Den sorte ledning skal tilsluttes til den klemme, som er mærket med

bogstavet L3

• Den gule/grønne (jord-)ledning skal tilsluttes til den klemme, som er

mærket med bogstaverne PE eller med symbolet

Tilslutningen af den gule/grønne ledning til PE-klemmen skal altid udfø-

res i en sådan rækkefølge, at hvis strømkablet bliver trukket ud af kontak-

ten, skal den gule/grønne ledning være den, der sidst kobles ud.

Udtaget skal beskyttes af den korrekte type sikringer eller automatiske

afbrydere.

Husk:

• Kontrollér strømkablerne regelmæssigt for sprækker eller synlige led-

ninger Er kablerne i dårlig stand, skal de repareres af en fagmand.

• Træk ikke i strømkablet, når du trækker det ud af strømkilden

• Strømkablet må ikke komme i klemme mellem eller under andre maski-

ner Det kan blive beskadiget eller medføre elektriske stød

• Hold strømkablet på afstand af varmekilder, olie, opløsningsmidler og

skarpe kanter

• Ved brug af forlængerledning skal den placeres så lige som muligt, og

den må ikke blive overophedet.

2.4 SIKKERHEDSANVISNINGER

Af hensyn til brugerens sikkerhed skal anvisningerne nedenfor følges nøje

inden tilslutning til strømkilden.

• En egnet 2-polet afbryder skal monteres før selve strømudtaget.

Afbryderen skal være forsynet med sikringer med forsinket udløsning

(træge sikringer)

• Tilslutningen til jord skal foretages med en 2-polet kontakt, som er fore-

nelig med ovennævnte strømudtag

Ved arbejde i et lukket område, skal strømkilden være uden for svej-

seområdet, og jordkablet skal være fastgjort ved emnet Arbejd aldrig i et

fugtig eller vådt område

• Anvend aldrig beskadigede strøm- eller svejsekabler

• Slangerne må aldrig rettes mod brugeren eller en andre personer

• Strømkilden må kun håndteres, når beskyttelsespaneler er monteret I

modsat fald kan udøveren komme alvorligt til skade, og udstyret kan

blive beskadiget.

2.5 SPÆNDINGSSKIFTE

Fig. 1

Svejsemaskinen kan tilsluttes ved 230/400 V 3-fase. Svejsemaskinen er

fabriksindstillet til en 3-fasespænding på 400 V. Kontrollér for en sikker-

heds skyld etiketten ved strømkablets ende. Hvis der i stedet kræves en

strømstyrke på 230 V, skal anvisningerne nedenfor blot følges (kun for de

modeller, der har dette alternativ).

• Indstil hovedafbryderen til stillingen OFF (fra) Tag strømkablet ud af

strømudtaget

• Afmontér højre sidepanel

• Skift tilslutningerne på spændingsændringspanelet Følg anvisningerne

på etiketten (fig. 1)

• Sørg for, at møtrikkerne, der holder broerne, er korrekt trukket ud.

• Sæt det højre sidepanel på igen

Af sikkerhedshensyn og for at undgå at påvirke kølingsegenskaberne er

arbejde med delvis åbne/afmonterede sidepaneler ikke tilladt.

3.0 MONTERING

3.1 MONTERING AF HÅNDTAG OG HJUL

Fig. 2

• Udtag svejsemaskinen af emballagen (fig. 2)

• Skru de to styrehjul (D) på maskinen

• Træk akslen (B) gennem hullet og svejsemaskinens bagside, sæt et hjul

(A) på hver side og montér derefter i låseanordningerne (C)

• Montér plasthåndtaget (E) med de medfølgende skruer (F)

WM 1905 F

Fig. 2

WM 2405 F

Fig. 3

3.2 MONTERING AF SVEJSESLANGE - EURO

Materiale Beskyttel- Tråd

til svejsning sesgas

Ulegeret stål Argon + Kobberbelagt massiv tråd

CO2RM70 20603-/20748-.

eller CO2Til svejsning uden gas en pulver-

fyldt rørtråd RC123 20619-.

Rustfri stål Argon Massiv tråd i rustfrit stål

RMI316LSi 20614-.

Aluminium Argon Massiv tråd i aluminium

RM AIMG5 20608-.

5.0 MONTERING AF TRÅD

MIG-svejsemaskinen er konstrueret til trådruller af stål, rustfrit stål

eller aluminium på 5-15 kg, alt efter hvilken metaltype, der skal svej-

ses. Trådruller følger ikke med svejsemaskinen og skal bestilles sepa-

rat. Sørg for, at gas og elektrisk tilslutning ikke er slået til. Afmontér

gasdysen og kontaktrøret, inden fremføringen af tråd påbegyndes.

• Åbn sidepanelerne. Løsn møtrikken (A) til trådrulleholderen (position 1)

(trådbremse). Tag spunsen (E) ud.

Sættes der en trådrulle på igen, skal den strækkes ved at trykke på ind-

grebet (D).

• Fjern plastbeskyttelsen fra rullen. Placér den på rulleholderen. Sæt fje-

deren på igen (E/F kun for 5 kg spole; den mindre fjeder, E skal sættes

på mellem rullen og rulleholderen). Træk derefter i låsemøtrikken (A)

ved at dreje den til stilling 2.

Stram i møtrikken til passende moment. For hård fastspænding kan over-

belaste trådmotoren. For lille moment gør, at trådfremføringen ikke stop-

per omgående ved svejseophør.

Fig. 4

Fig. 5

• Løsn og tryk plasttappen ned (A) (Fig.5). Sæt fremføringens øverste rulle

på (B). Træk tråden ud fra elektrolederen.

• Når tråden er fri, holdes den med en tang, så den ikke falder af rullen. Ret

den om nødvendigt ud, inden den føres ind i trådfremføringen (C). Træk

i tråden på den nederste rulle (D) og ind i elektrolederen (E).

ADVARSEL! Hold slangen udstrakt ved fremføring af ny tråd gen-

nem slangen. Vær omhyggelig med at afklippe tråden med et lige snit

(ingen grader eller vinkler), og sørg for, at mindst 2 cm tråd fra enden

er lige (ikke bøjet). Trådfremføringen kan blive beskadiget, hvis disse

instruktioner ikke følges.

• Sænk den øverste rulle (B) og tappen (A). Træk noget tråd ud. Ved for

hårdt træk låses tråden, hvilket kan forårsage motorskader. Hvis den ikke

trækkes nok ud, fremfører rullerne ikke tråden. Ved skift af tråddiameter

eller trådrulle skal det rette drivhjul for valgt tråddiameter være indsat

nærmest maskinen. Tråden fremføres af det indvendige drivhjul.

Fremføringsruller er mærket på siden.

• Luk sidepanelet på maskinen Tilslut strømkablet til strømnettet Tryk på

svejsepistolens kontakt. Tråden fremføres ved hjælp af trådfremføringen.

Ved skiftende hastighed løber tråden i trissen ud. Slip pistolkontakten,

når tråden kommer frem på svejsepistolen. Sluk for maskinen. Montér

kontaktspidsen og mundstykket.

Hold ikke ansigtet for tæt ved svejsepistolen inspektion af den fremførte

tråd fra slangen. Tråden kan forårsage skader. Fingrene må ikke være i

nærheden af fremføringsmekanismen under arbejdet! Ved bevægelse kan

rullerne knuse fingrene. Kontrollér rullerne regelmæssigt. Skift slidte rul-

ler ud, så trådfremføringen fungerer problemfrit.

WM 1905 F

WM 2405 F

Fig. 3

Svejseslangen føres gennem hullet i maskinens frontplade. Spænd skruen

i tilslutningen med gevind (fig. 3).

4.0 TILSLUTNING AF GASFLASKE OG

GASREGULATOR

• Flasken (medfølger ikke) skal være placeret på svejsemaskinens bagsi-

de. Brug kæden til at sikre, at den bliver holdt på plads

Pga. sikkerhed og økonomi skal regulatoren være helt lukket (drejes

mod uret), når svejsemaskinen ikke er i brug og ved skift af gasflaske

• Tilslut slangen til regulatoren, skru den fast med klamper/unbrakoskrue

• Skru gasregulatorens møtrik på flaskens tilslutning, og træk til

• Sæt afbryderen i ON (til), åbn gasventilen og sæt gasgennemstrømning-

en til ca. 8 l/min. på regulatoren

• Anvend svejsepistolens kontakt til at sikre, at der strømmer gas gennem

svejsepistolen.

ADVARSEL: Gasflaskerne er under højt tryk. Håndteres med forsig-

tighed. Der kan forekomme alvorlige ulykker ved uforsigtig eller fej-

lagtig håndtering. Håndtér gasflasken med forsigtighed. Den må ikke

tabes, vælte eller udsættes for varme, åben ild eller gnister. Slå aldrig

flasken mod andre flasker.

1 Hovedkontakt TIL/FRA (grøn) (fig. 8)

Lyser, når svejseapparatet bliver TÆNDT.

2 Justeringsdrejeknap til svejsestrømmen med 8 indstillinger

3 Beskyttelsessikring for hjælpekredsen

Sikring 1 amp. Må ikke udskiftes med en sikring med en anden strømstyr-

ke.

4 Justeringspotentiometer til trådfremføring

Drej med uret på potentiometeret for at øge trådhastigheden. Drej mod uret

for at sænke trådhastigheden. Gør det samme for at øge eller sænke værdi-

erne for svejseparametrene. Drej langsomt på potentiometeret.

5 Justeringspotentiometer for tid for punktsvejsning

MIN. 0,4 sekunder – MAKS. 10 sekunder

6 Taster til valg af MODE (tilstand) for svejsningen

Fig. 6

6.0 UDSKIFTNING AF TRÅDLEDER

Før denne fremgangsmåde udføres, skal gas og strøm være afbrudt.

Euro-tilslutning:

Fig. 7

Fig. 8

• Frakobl slangerne fra maskinen

• Placér dem på en plan overflade, og fjern messingmøtrikken forsigtigt (1)

(fig. 6)

• Træk trådlederen ud af slangen

• Montér den nye trådleder, og skru messingskruen på (1) igen

• Følg disse instruktioner, hvis der udskiftes en trådleder af teflon:

• Montér den nye trådleder, og påsæt også O-ringen (3) omhyggeligt på

trådlederdysen (4)

• Installér dysen på trådlederen, og sæt messingskruen (1) på igen

• Skær trådlederen af tæt ved messingmøtrikken

ADVARSEL! Længden på den nye trådleder skal være den samme som på

den trådleder, der er lige er trukket ud af slangen.

• Tilslut slangen til maskinen, og montér tråden i fremføringssystemet.

6.1 VALG AF TRÅDLEDER TIL EURO-TILSLUTTEDE

SLANGER

Oftest kan to typer af trådledere anvendes: Trådledere af stål og af teflon.

• Trådledere af stål kan være med og uden belægning De belagte trådlede-

re benyttes til luftkølede slanger De ubelagte trådledere benyttes til vand-

kølede slager

• Trådledere af teflon anbefales til svejsning af aluminium, da de giver en

jævn fremføring af tråden.

Farve Blå Rød Gul

Diameter Ø 0,6-0,9 Ø 1,0-1,2 Ø 1,2-1,6

7.0 INDLEDNING

WM 2405 F

Ved hjælp af digitale svejsemaskiner og et specielt kredskort kan hovedpa-

rametrene for svejsningen justeres udefra. Hovedformålet med disse enhe-

der er at foretage justeringen af disse parametre på en så enkel måde som

muligt. Mikroprocessorkontrollen styrer funktionerne på pc-panelet, der

vises som lysdioder, mens et digitalt display viser de indstillede parametre

og svejsestrømmen.

8.0 SVEJESEMASKINENS KONTROLPANEL

1 - KONTAKT TIL/FRA (fig. 7)

2 - Spændingsvælger

3 - Trådfremføringshastighed, potentiometer

4 - Tidsstyring for punktsvejsning, potentiometer

5 - Overophedningsbeskyttelse, lampe

6 - Sikring 1 A

1 Hovedkontakt TIL/FRA

2 Spændingsvælger 7 trins drejeknap. Denne knap bruges til kalibrer-

ing af korrekt svejsespænding i funktion med trådfremføringen og tråd-

diameteren.

3 Trådfremføringshastighed, potentiometer. Drej potentiometeret med

uret for at øge trådfremføringshastigheden. Drej potentiometeret mod

uret for at sænke trådfremføringshastigheden.

4 Punkttimer (0,2-3 s). Med dette potentiometer kan tiden justeres mel-

lem punkterne ved punktsvejsning.

5 Overophedningsbeskyttelse, lampe. Denne lampe lyser, hvis overop-

hedningsbeskyttelsen bliver aktiveret. Under overophedningen bliver

strømkilden sat ud af funktion, men ventilatoren kører kontinuerligt for

at afkøle maskinen. Lampen slukker automatisk, når maskinen er afkø-

let tilstrækkeligt.

6 Denne sikring beskytter 230 V vekselstrømshjælpekredsen.

Sikringen er klassificeret ved 250 V vekselstrøm. Erstat den aldrig med

en sikring af lavere spændingsklasse, da dette kan medføre, at udstyret

bliver alvorligt beskadiget.

WM 2405 F

Fig. 7

WM 1905 F

Jævnstrøm med omvendt polaritet (uden gas)

Fig. 9 Svejsepolaritet

3. Sæt jordklemmen på emnet, og sørg for, at den er rengjort fra fedt, olie,

rust, glødespåner, oxidering og maling ved tilslutningspunktet. Det er

bedst at tilslutte jordklemmen direkte på emnet og så tæt ved svejsema-

skinen som muligt. Hvis det er upraktisk at tilslutte jordklemmen direk-

te på emnet, kan den tilsluttes mod noget metal, som sidder godt fast på

emnet, og som ikke er elektrisk isoleret fra det. Sørg også for, at dette

andet metal har samme eller større tykkelse af emnet.

9.0 FORBEREDELSE INDEN SVEJSNING

• Tilslut snaptilslutningen til jord til hunstikket i nederste højre hjørne af

svejsemaskinen Klem jordklemmen fast på en bar metaloverflade på

emnet, som skal svejses. Sørg for, at der opnås god kontakt

• Kontrollér, at trådfremføringsrullen er egnet til den tråddiameter, som

skal anvendes Se også punkt 4

• Tilslut maskinen til et 230/400 V 50 Hz vekselstrømsudtag

• Åbn ventilen på gasslangen (drej kontakten med uret), og justér gasre-

gulatoren til en passende indstilling. Bemærk! Dette varierer ved fors-

kellige metaller, tykkelse og strømstyrke.

10.0 ANVENDELSE

En vis erfaring er nødvendig for at indstille og anvende en MIG-strømkil-

de. I modsætning til manuel elektrodesvejsning, hvor svejsestrømmen er

den eneste parameter, er der to grundlæggende parametre ved MIG-svejs-

ning: Svejsespændingen og trådfremføringen.

Svejsestrømmens styrke opnås som et resultat af disse to indstillinger.

• Indstil spændingen og trådfremføringen med en indstilling, der passer til

pladetykkelsen og materialet, som skal svejses. Svejsestrømmen varie-

rer direkte afhængig af trådfremføringen. Ved for lav styrke på svej-

sestrømmen skal potentiometret for trådfremføringen indstilles på den

lavere del af skalaen. Drejes potentiometret for trådfremføringen med

uret øges hastigheden på trådfremføringen og svejsestrømmen øges.

Svejsespændingen er tilpasset til at svare til hastigheden på trådfrem-

føringen (svejsestrømmen). Vælg gradvis højere spænding ved at øge

trådfremføringen. Øgning af svejsespændingen giver en længere lysbue

(uden at påvirke strømstyrken væsentligt). Modsat giver en sænkning af

svejsespændingen en kortere lysbue (strømstyrken ændres heller ikke

væsentligt). Ændring af tråddiameter gør, at parametrene ændres. En

mindre tråddiameter kræver en sænkning af trådfremføringshastigheden

for at opnå samme strømstyrke. Hvis visse grænser bliver overskredet,

kan en tilfredsstillende svejsning ikke udføres.

Disse er:

A) En for høj trådfremføringshastighed (for høj i forhold til svejsespæn-

dingen) resulterer i pulsering i svejsepistolen. Det skyldes, at tråden

drypper i smeltningen og ikke kan afsmeltes hurtigt nok.

Med reference til WM 1905 F

B) Hvis svejsespændingen er for høj, kan store dråber ses i enden af elek-

troden. Disse dråber ansamles ofte ved siden af svejsesømmen.

• Hold svejsepistolen over stedet, hvor svejsningen skal lægges i en vin-

kel på ca. 45 grader og med mundstykket i en højde af 5-10 mm.

Nedfæld svejsehjelmen, og tryk pistolkontakten ned for at starte en lys-

bue. Når svejsningen er påbegyndt (lysbuen startet), trækkes svejsepi-

stolen fra venstre mod højre, langsomt ned langs sømmen med en kon-

stant hastighed. Anvend potentiometret til trådfremføringen for at opnå

en ”sprød” lyd ved lysbuen.

Med reference til WM 2405 F

B) En for høj svejsespænding (for høj med hensyn til trådfremføringshas-

tigheden) giver en ustabil bue. Hvis spændingen øges yderligere, bræn-

der kontaktrøret op.

C) For høj trådfremføringshastighed kan dog korrigeres ved at buespæn-

dingen øges. Begrænsningen for denne funktion skyldes tykkelsen af

det materiale, der skal svejses (hvis en vis grænse overskrides medfører

det perforering). Placér svejsepistolen mod den fuge, der skal svejses.

Vinklen mellem svejsepistolen og gasdysen skal være ca. 45°.

Afstanden mellem svejsepistolen og emnet skal være 5-10 mm.

Nedfæld beskyttelseshjelmen, og tryk pistolkontakten ind for at starte

buen. Når buen er tændt, føres gasdysen langsomt fra venstre mod

højre. Justér trådfremføringshastigheden til buen afgiver en ”knasende"

lyd (med tiden vil du lære at genkende den rigtige lyd).

1) Justér den ønskede svejseproces på MODE-tasten. Tryk MODE-tas-

ten ind, til den røde lysdiode, der svarer til den ønskede svejseproces,

lyser.

2T – 2-tidssvejsning (manuel) Svejseprocessen starter, når pistolkon-

takten trykkes ind og stopper, når kontakten slippes.

4T – 4-tidssvejsning (automatisk). Svejseprocessen starter, når pistol-

kontakten trykkes ind (efter gasgennemstrømningstid). Den fortsætter

også efter, at pistolkontakten er sluppet, og stopper, når kontakten tryk-

kes ind og slippes igen efter gasgennemstrømningstiden. Punktsvejs-

ning med timer – automatisk punktsvejsning med timer. Proces, som

gør det muligt at udføre gentagne svejsesømme. Løbetiden indstilles

ved hjælp af justeringspotentiometret 6.

2) Justér trådhastigheden med potentiometret 5.

Displayet kan vise tal fra 1 til 99 (1 er minimumværdien og 99 maksi-

mumværdien). Displayet viser den faktiske svejsestrøm samt værdien

for den parameter, der er valgt under reguleringsfasen. Efter svejsning-

en viser displayet svejsestrømstyrken i maks. 5 sekunder.

11.0 ALUMINIUMSVEJSNING

Maskinen indstilles som til svejsning i ulegeret stål, bortset fra disse ænd-

ringer:

• 100 % ARGON som beskyttelsesgas.

Forbered slangerne til aluminiumsvejsning:

• Kontrollér, at slangerne ikke overskrider 3 m (det frarådes at bruge

længere slanger)

• Montér en trådleder af teflon (følg instruktionerne for udskiftning, se af-

snit 6)

• Anvend lette drivruller, som er tilpasset til aluminiumstråd

• Anvend kontaktrør, som er egnede til aluminiumstråd, og sørg for, at

kontaktrørets diameter passer til den svejsetråd, der anvendes.

Med disse taster kan følgende svejsetyper justeres:

- 2T: 2-tidssvejsning = manuel

- 4T: 4-tidssvejsning = automatisk

••• Automatisk punktsvejsning med timer

7 Efterbrændingstid

Når du slipper pistolkontakten, fortsætter maskinen med at fungere i en

meget kort periode. Denne funktion gør, tråden ikke brænder og sætter sig

fast ved kontaktrøret. Ved at dreje potentiometeret for efterbrændingstid

med uret/mod uret med en skruetrækker, bliver tråden, som stikker ud fra

pistolmundingen efter svejsningen, henholdsvis kortere og længere.

8 SLOPE

Ved at dreje denne knap med en skruetrækker justeres, hvor meget tid tråd-

fremføringsmotoren har brug for til at nå den hastighed, der er indstillet på

potentiometret 5.

MIN. slope-tid 0,25 sekunder

MAKS. slope-tid 1,6 sekunder

9 Overtemperatur pilotlampe (gul)

Denne lysdiode blinker, når enheden er ved at være overophedet. Den lyser,

hvis termobeskyttelsen afbryder maskinen, og slukker automatisk, når

maskinen er kølet tilstrækkeligt ned.

10 Display

Display, som viser den faktiske svejsestrømstyrke. Efter svejsningen viser

displayet svejsestrømstyrken i maks. 3 sekunder.

11 EURO-tilslutning

12 Negativt udtag

13 Positivt udtag

8.1 Valg af strømpolaritet for svejsning og tilslutning af svejse-

maskinens jordforbindelse

Du kan vælge enten jævnstrøm med ikke-omvendt polaritet og jævnstrøm

med omvendt polaritet. Vælg jævnstrøm med ikke-omvendt polaritet til

svejsning med massiv svejsetråd af stål, aluminium, rustfrit stål og siliko-

ne bronzesvejsning af stål. Vælg jævnstrøm med omvendt polaritet til svej-

sning med selvbeskyttende rørtråd til stål og rørtråd til hård svejsning.

Kontakt din leverandør for at få korrekt svejsepolaritet for andre tråde end

disse.

1. Ønskes der jævnstrøm med omvendt polaritet, sættes kontakten i det

negative (-)-udtag på svejsemaskinens front, og tilbagelederkablets kon-

takt sættes i det positive (+)-udtag.

2. Ønskes der ikke jævnstrøm med omvendt polaritet, sættes kontakten i

det positive (+)-udtag på svejsemaskinens front, og tilbagelederkablets

kontakt sættes i det negative (-)-udtag.

Jævnstrøm med ikke-omvendt polaritet (med gas)

PROBLEM

Intet ”liv” i svejsemaskinen

Ventilatoren fungerer normalt, men når pistol-

kontakten bliver aktiveret, fungerer trådfrem-

føringen, svejseeffekten eller glasgennemst-

rømningen ikke.

Trådfremføringsmotoren fungerer, men tråden

fremføres ikke

Dårligt indløb

Tråden filtrer sig sammen ved drivhjulet

Tråden brænder bagud mod kontaktrøret

Tråden brænder fast i kontaktrøret

Jordklemmen og/eller kablet bliver varmt

Gasdysen brænder fast i emnet.

Tråden skyder svejsepistolen væk fra emnet

Dårlig kvalitet på svejsemaskinerne

Svejsesømmen bliver ”knoldet” og

forkert

Svejsningen bliver for tyk

MULIG LØSNING

Kontrollér, at tilslutningen er rigtigt udført

Kontrollér sikringer, og udskift om nødvendigt

Udskift pistolkontakten.

Lad svejsemaskinen køle af. Når lampen på frontpanelet sluk-

ker, er termostaten lukket

Udskift trådfremføringsmotoren

Øg trykket på fremføringsrullen

Klip tråden lige af

Blæs rent med trykluft eller udskift trådlederen

Justér svejseparametrene

Blæs rent med trykluft, og frakobl alle tilslutninger

Udskift kontaktrøret

Frakobl eller udskift svejsepistol

Anvend den rigtige størrelse på svejsetråden

Flyt pistolen jævnt og ikke for hurtigt

Justér trykket på drivhjulet

Skift trådleder

Udskift kontaktrøret

Klip trådlederen af i den rigtige længde

Udskift trådlederen

Udskift kontaktrøret

Klip trådlederen af i den rigtige længde

Anvend den rigtige størrelse på kontaktrøret

Reparer kontaktrøret, og øg trådfremføringen inden ny kørsel

Frakobl tilslutningerne, og udskift kablet

Rengør eller udskift gasdysen

Sænk trådfremføringshastigheden

Rengør eller udskift gasdysen

Hold svejsepistolen i den rigtige afstand

Kontrollér, at beskyttelsesgassen ikke blæser væk på grund af

træk, og flyt i givet fald til et mere beskyttet svejseområde.

Hvis ikke, kontrollér gasindholdets sammensætning, regula-

torindstilling og funktionen på gasventilen

Sørg for, at emnet er rent og tørt

Sørg for, at tråden er ren og tør

Kontrollér jordforbindelsens klemme/emne

Se i vejledningen for korrekt kombination

Flyt svejsepistolen langsommere

Se separat gastabel

Flyt svejsepistolen hurtigere

Øg svejsespændingen

MULIG ÅRSAG

Forkert størrelse på sikringen

Beskadiget pistolkontakt

Termostaten giver indikation (lampen på frontpanelet er

tændt)

Beskadiget trådfremføringsmotor

For lavt tryk på fremføringsrullen

Grader på trådenden

Trådlederen tilstoppet eller beskadiget

Spænding eller trådfremføringshastighed for lav

Løs kontakt inde i maskinen

Forkert størrelse på kontaktrøret

Løs kontakt til pistolen eller forkert montering af pistolen

Forkert tråddiameter

Svejsepistolen flyttes for hurtigt

Overdrevet tryk på drivhjulet

Pistolens trådleder slidt eller beskadiget

Kontaktrøret tilstoppet eller beskadiget

Trådlederen udstrakt eller for lang

Pistolens trådleder slidt eller beskadiget

Kontaktrøret tilstoppet eller beskadiget

Trådlederen udstrakt eller for lang

Forkert størrelse på kontaktrøret

Trådfremføringen for langsom

Dårlig forbindelse fra kablet til klemme

Slaggedannelse indvendigt i gasdysen eller for kort gasdyse

Trådfremføringen for høj

Gasdyse tilstoppet

Svejsepistolen holdes for langt fra emnet

For lidt gas ved svejseområdet

Rust, maling, fugt, olie eller fedt på emnet

Rusten eller snavset svejsetråd

Dårlig jordforbindelse

Forkert gas/trådvalg

Svejsepistolen føres over emnet for hurtigt

Gassammensætningen forkert

Svejsepistolen føres over emnet for langsomt

Svejsespændingen for lav

12.0 VALG AF TRÅDFREMFØRINGSINDSTILLING

WM 1905 F

13.0 PUNKTSVEJSNING

Der kan punktsvejses to plader i ulegeret stål med en tykkelse på op til 0,8

mm ved at udskifte svejsepistolens gasdyse med en gasdyse til punktsvej-

sning (medfølger ikke). Indstil T1-værdien med tidsindstillingen for

punktsvejsning (6). Placér to plader ovenpå hinanden. Placér gasdysen

mod den øverste plade, og tryk på svejsepistolen for at sikre, at pladerne

Tråddiameter Justering af hastighed

(mm) på trådfremføring

1 0,6 L G

2 0,6 L G

3 0,6 – 0,8 MED.

4 0,6 – 0,8 MED.

5 0,8 MED. – H G

6 0,8 H G

7 1,0 H G

Tråddiameter Justering af hastighed

(mm) på trådfremføring

1 0,6 L G

2 0,6 L G

3 0,6 – 0,8 MED.

4 0,6 – 0,8 MED.

5 0,8 MED. – H G

6 0,8 H G

7 0,8 – 1,0 H G

8 1,0 H G

WM 2405 F

har kontakt med hinanden. Tryk pistolkontakten ind for at punktsvejse de

to plader sammen. Punktsvejsningen stoppes automatisk, når den indstil-

lede tid er gået. Før punktsvejsning skal maskinen indstilles på maksimal

strømstyrke og maksimal trådfremføringshastighed. Brug helst en tråddia-

meter på 0,8 mm.

14.0 FEJLSØGNING

Følgende tabell hjælper dig med at finde de mest almindelige fejl, der kan forekomme. Der er gjort rede for alle tænkelige problemer.

EESTI

SISUKORD

1.0 Ohutusteave ........................................................................................9

2.0 Soovitusi paigaldamiseks....................................................................9

3.0 Kokkupanek......................................................................................10

4.0 Gaasiballooni ja regulaatori ühendamine .........................................11

5.0 Traadi paigaldamine..........................................................................11

6.0 Traaditoru vahetamine ......................................................................11

7.0 Parameetrite seadistamine ................................................................12

8.0 Keevitusseadme juhtpaneel ..............................................................12

9.0 Keevitamise ettevalmistamine..........................................................13

10.0 Keevitamine ......................................................................................13

11.0 Alumiiniumi keevitamine..................................................................13

12.0 Traadi etteande seadistamine ............................................................14

13.0 Punktkeevitamine..............................................................................14

14.0 Vigade kõrvaldamine ........................................................................14

Ühendusskeem ..........................................................................................67

Osade nimekiri..........................................................................................69

EL-tüübikinnitus .......................................................................................73

1.0 SIKKERHEDSANVISNINGER

1.1 INDLEDNING

1.0 OHUTUSTEAVE

1.1 SISSEJUHATUS

Keevitajad, keevitusseadme hooldajad ja tehnilised operaatorid peavad

käesoleva kasutusjuhendi tähelepanelikult läbi lugema ning selle endale

selgeks tegema enne seadmega töötamist.

1.2 ISIKLIKUD ETTEVAATUSABINÕUD

Keevitamine pole ohtlik mitte üksnes keevitajale endale vaid ohutusnõue-

te eiramisel kõikidele läheduses viibijatele. Kaarkeevituse kiirgus võib

kahjustada silmi ja nahka. Keevitamine tekitab väga laia spektriga kiirgu-

se, mis spekter ulatub ultravioletsest kuni infrapunaseni. See kiirgus võib

rikkuda su silmad ja põletada naha, kui sa neid asjakohaselt ei kaitse.

• Kanna mittepõlevast materjalist suletud, taskuteta ja käänisteta kaitserii-

etust, kaitsekindaid ja isoleeritud taldadega jalatseid. Ära kasuta õliseid

riideid.

• Kasuta mittepõlevast materjalist keevituskiivrit, millel on sobiv fil-

terklaas ning mille ekraan varjab nägu ja kaela ka külgedelt. Hoia fil-

terklaas alati puhas ning vaheta see välja purunemisel, kriimustumisel

või pritsmetega kattumisel. Aseta filterklaasi ja keevituskaare vahele

läbipaistev klaas.

• Keevita suletud alal, mis ei oleks teiste töökohtade suunas avatud.

• Ära kunagi vaata keevituskaart, kui su silmad pole kaitstud asjakohase

kaitsega. Kanna alati külgkaitsetega kaitseprille, et olla kaitstud lenduva-

te osakeste eest. Keevitamisel eralduvad aurud ja gaasid võivad olla ter-

visele ohtlikud ja kahjulikud.

• Keevituskohal tuleb kasutada asjakohast väljatõmbeventilatsiooni.

Selleks võib kasutada teisaldatavat väljatõmbega katet, kuid võib ka

varustada töölaua külgedele, ette ja alla suunatud äratõmbega, mis väldib

tolmu ja aurude tõusmist üles. Lisaks kohalikule äratõmbele peab olemas

olema ka sobiv üldventilatsioon ja õhu ringkäik, eriti, kui töökoht on kit-

sas.

• Kahjulike aurude eraldumise vältimiseks peab keevitatav metall olema

põhjalikult puhastatud värvist ja roostest. Lahustiga puhastatud detailid

tuleb enne keevitamist kuivatada.

• Ole väga ettevaatlik metallide keevitamisel, mis võivad sisaldada ühte

või mitut alljärgnevat elementi:

Antimon • Berüllium • Koobalt • Mangaan • Seleen •Arseen • Kaadmium

• Vask • Elavhõbe • Hõbe • Baarium • Kroom • Plii • Nikkel • Vanaadium

• Enne keevitamist eemalda keevituspindadelt kloori sisaldavad lahustid.

Mõned kloori sisaldavad lahustid lagunevad ultraviolettkiirguse toimel

fosgeeniks.

1.3 TULEOHUTUS

Tulekahju ja plahvatust võivad põhjustada nii kuumad räbupritsmed kui

keevituskaar.

• Hoia töökohal sobivat tüüpi ning sobiva suurusega kontrollitud tule-

kustuti. Lase tulekustutit korrapäraselt kontrollida.

• Eemalda töökohalt kõik tuleohtlikud materjalid. Kui neid ei ole võima-

lik eemaldada, siis kata need tulekindlate katetega.

• Kindlusta keevitustöökoha piisav ventilatsioon. Kindlusta piisav õhu-

vool, et vältida gaaside plahvatusohtlikku või mürgist kontsentratsiooni.

• Ära keevita mahutites, milles võib olla hoitud tuleohtlikke materjale.

• Kontrolli keevituspiirkonda, et seal ei oleks sädemeid, räbu, hõõguvat

metalli või leeki.

• Töökohal peab olema tulekindel põrand.

1.4 ELEKTRILÖÖGI OHT

HOIATUS: Elektrilöök võib tappa!

Töökohal peab olema alati kättesaadav isik, kes valdab esmaabi võtteid.

Kui teadvuseta inimene on ühenduses pinge all oleva seadmega, siis ära

teda puuduta. Lahuta masin elektrivõrgust ja seejärel osuta kannatanule

esmaabi. Vajaduse korral kasuta kuiva puutükki või muud isolatsioonima-

terjali, et vabastada kannatanu elektrikaablitest.

• Kindad ja riided peavad kuivad olema. Isoleeri ennast keevitatavast too-

rikust ja muudest keevitusvooluringi osadest.

• Kindlusta, et toitekaabel oleks korralikult maandatud.

• Ära keera keevituskaablit ega tagasivoolukaablit endale ümber keha.

• Ära kunagi katsu ega võimalda enda füüsilist kontakti toitevooluringiga

või keevitusvooluringiga.

• Korrasta või vaheta välja kõik kulunud või vigastatud osad.

• Ole eriti ettevaatlik, kui töötad märjas või niiskes kohas.

• Paigalda ja kasuta seadmeid vastavalt kohapeal kehtivatele õigusaktide-

le.

• Enne hooldust või remonti ära unusta masinat elektrivõrgust lahutada.

• Ka kõige nõrgema elektrilöögi korral katkesta kohe keevitamine ning ära

kasuta keevitusseadet enne kui viga pole leitud ning kõrvaldatud.

1.5 MÜRA

Müra võib põhjustada püsiva kuulmiskahjustuse. Keevitamisel tekkiv

müra võib ületada ohutu piiri. Püsiva kuulmiskahjustuse vältimiseks kasu-

ta kõrvakaitsed.

• Kasuta kõrvaklappe ja/või kõrvatroppe.

• Müra tuleb mõõta, et olla kindel müra ohutus tasemes.

1.6 ELEKTROMAGNETILINE ÜHILDUVUS

Enne keevitusseadme ülespanekut vii läbi ümbruse ülevaatus, seejuures

pea silmas järgmist:

• Kindlusta, et seadme läheduses ei oleks teisi toitekaableid, juhtimis-

kaableid, telefonijuhtmeid või teisi seadmeid.

• Kindlusta, et seadme läheduses ei oleks raadiovastuvõtjaid, televisiooni-

seadmeid, arvuteid või teisi juhtimissüsteeme.

• Südamestimulaatoriga või kuuldeaparaadiga isikud peaksid seadmest

eemale hoidma.

! Erijuhtudel tuleks rakendada spetsiaalseid kaitsemeetmeid. Häireid

võib vähendada alljärgnevaga:

• Kui esineb häireid, siis võib toite ja keevitusseadme vahele paigaldada

E.M.T. filtri.

• Seadme väljundkaablid peavad olema lühikesed, need peavad asetsema

kõrvuti ning olema maandatud.

• Pärast hooldust tuleb seadme kõik kattepaneelid korralikult oma kohale

kinnitada.

1.7 KAITSEGAASID

Kaitsegaas on balloonis kõrge rõhu all. Vigastamisel võib balloon lõhkeda.

Käsitse ballooni ettevaatlikult.

• Nendes keevitusseadmetes kasutatakse kaitsegaasina ainult inertgaase

või teisi mittepõlevaid gaase. Väga tähtis on valida teostatavale keevi-

tusliigile sobiv kaitsegaas.

• Ära kasuta gaasi, mis on tähistamata või vigastatud balloonis.

• Ära ühenda ballooni vahetult keevitusseadmega, kasuta rõhuregulaatorit.

• Kindlusta, et regulaator ja manomeeter oleksid korras.

• Ära määri regulaatorit õliga või määrdega.

• Iga regulaator on projekteeritud kindlale gaasile. Kindlusta, et regulaator

oleks projekteeritud just selle gaasi jaoks, mida hakkad kasutama.

• Kindlusta, et balloon oleks kinnitatud ettenähtud keti abil keevitussead-

me külge.

• Ära kunagi lase ballooni liigselt kuumeneda ega sellele sädemeid, räbu

või leeki sattuda.

• Kindlusta, et gaasivoolik oleks alati heas seisukorras.

• Hoia gaasivoolik töökohalt eemal.

2.0 SOOVITUSI PAIGALDAMISEKS

2.1 ASUKOHT

Nõuded keevitusseadme asukohale:

• Vaba tolmust ja niiskusest

• Keskkonna temperatuur vahemikus 0° kuni 40°C

• Vaba õlist, aurust ja korrodeerivatest gaasidest

Joonis 1

Joonis 2

WM 1905 F

Joonis 2

WM 2405 F

• Puudub ebanormaalne vibratsioon ning puuduvad löögid

• Puudub otsene päikesevalgus või vihm.

• Vähemalt 300 mm kaugusel seintest või muust sellesarnasest, et tagada

loomulikku jahutavat õhuliikumist.

2.2 VENTILATSIOON

Kuna keevitussuits võib olla tervisele kahjulik, siis kindlusta tõhus venti-

latsioon.

2.3 NÕUDED ELEKTRIVÕRKU ÜHENDAMISEKS

Enne igasuguseid elektriühendusi tee kindlaks, et elektrivõrgu pinge ja

sagedus vastavad seadme sildiandmetele. Toitepinge peab vastama seadme

nimipingele täpsusega +/-10%. Liiga madal toitepinge võib põhjustada

ebatõhusa keevituse. Liga kõrge toitepinge võib põhjustada detailide üle-

kuumenemist ja rikkeid. Keevitusseade peab olema:

• Korrektselt paigaldatud (vajaduse korral kvalifitseeritud elektriku poolt).

• Maandatud korrektselt ja vastavuses kohapeal kehtivate normidega.

• Ühendatud elektrivõrku korrektses mõõdus kontaktide kaudu. Kui toite-

kaabel ei ole pistikuga komplekteeritud, siis kasuta standardpistikut

(3P+T) (mõnel mudelil on kaabel komplekteeritud pistikuga). Pistiku

ühendamisel toitekaabliga pea silmas järgmist:

• pruun faasijuhe ühenda klemmiga L1

• sinine või hall faasijuhe ühenda klemmiga L2

• must või hall faasijuhe ühenda klemmiga L3

• kollane/roheline maandusjuhe ühenda tähtedega PE või maandussümbo-

liga tähistatud klemmiga Kollane/roheline juhe tuleb ühendada PE klem-

miga sellepärast, et pistiku pesast väljatõmbamisel oleks kolla-

ne/roheline juhe viimane, mis lahutatakse. Seadme toiteahel tuleb

varustada sobivate sulavkaitsmetega või automaatkaitsega. Märkused:

• Kontrolli toitekaableid korrapäraselt, et avastada võimalikke vigastusi

või paljastunud juhtmesooni. Halvas seisus toitekaabel tuleb lasta hool-

duskeskuses välja vahetada.

• Ära kunagi tõmba pistikut seinast kaablitpidi.

• Ära mulju toitekaablit teiste seadmetega – kaabel võib viga saada ja

elektrilöögi põhjustada.

• Kaitse toitekaablit kuumuse, õlide, lahustite ja teravate servade eest.

• Kui kasutad pikenduskaablit, siis peab see olema täielikult lahti keritud,

et vältida kaabli ülekuumenemist.

2.5 TOITEPINGE MUUTMINE

Keevitusseadme võib ühendada kolmefaasilisse toitevõrku pingega

230/400V. Vabrikuseadistus on kolmefaasilisele võrgule 400V. Ohutuse

tagamiseks kontrolli veel kord üle ühenduste vastavus toitekaabli otsa

külge kinnitatud lipikule. Kui toitepinge on 230V, siis ümberlülitamine toi-

mub nii (ainult vastava lisavõimalusega mudelitel).

• Pööra pealüliti asendisse “OFF” ja lahuta toitekaabel elektrivõrgust.

• Eemalda parempoolne kattepaneel.

• Teosta klemmplaadil vajalikud ümberühendamised vastavalt skeemile

(joonis 1).

• Keera ühendussildade kõik kinnitusmutrid korralikult kinni.

• Pane kohale tagasi parempoolne kattepaneel.

Ohutuse ja seadme jahutustingimuste tagamiseks peavad töötamise ajal

kõik kattepaneelid paigaldatud olema.

3.0 KOKKUPANEK

3.1 KÄEPIDEME JA RATASTE PAIGALDAMINE

• Võta keevitusseade pakendist välja (joonis 2);

• Kinnita kaks väikest ratast (D) seadme külge;

• Pista telg (B) läbi seadme tagaservas olevate avade, lükka suured rattad

(A) telje otstesse ja kinnita fiksaatorseibidega (C);

• Kinnita plastkäepide (E) kaasasolevate kruvidega (F);

3.2 VOOLIKUKOMPLEKTI KOKKUPANEK –

EURO ÜHENDUS

WM 1905 F

Joonis 3

WM 2405 F

Pista püstolivooliku otsak keevitusseadme esiküljel olevasse keermestatud

avasse ja keera käega kinni (joonis 3).

4.0 GAASIBALLOONI JA REGULAATORI

ÜHENDAMINE

• Balloon (ei tarnita seadme komplektis) tuleb kinnitada kaasasoleva keti-

ga seadme taha.

Ohutuse tagamiseks ja gaasi kokkuhoidmiseks kindlusta, et regulaator

oleks täielikult suletud (pööratud lõpuni vastupäeva), kui keevitusseadet

ei kasutata ja kui toimub gaasiballooni paigaldamine või eemaldamine.

• Ühenda voolik regulaatoriga ja fikseeri kaasasoleva klambriga.

• Keera regulaator ballooni külge lõpuni kinni ja pinguta korralikult.

• Lülita vool sisse, ava balloonikraan ja seadista regulaator umbes 8 l/min

läbivoolule.

• Kontrolli püstoli päästikule vajutades, kas gaas voolab läbi püstoli.

HOIATUS: Balloonid on väga kõrge rõhu all. Käsitse neid ettevaatli-

kult. Surugaasiballoonide ebaõige käsitsemine võib põhjustada ras-

keid õnnetusi. Ära lase ballooni kukkuda, ära lase ballooni liigselt

kuumeneda ega sellele sädemeid või leeki sattuda. Ära lase balloonil

teiste balloonide vastu põrkuda.

Materjal Gaas Traat

keevitamiseks

Pehme teras Argoon + Vaskkattega pehmeterastraat

CO2pool RM70 20603-/20748-.

või CO2Gaasita keevituseks täidistraat

RC123 20619-.

Roostevaba Argoon Roostevabaterastraat

teras RMI316LSi 20614-.

Alumiinium Argoon Alumiiniumtraat

RM AIMG5 20608-.

5.0 TRAADI PAIGALDAMINE

Sinu MIG-keevitusseade on ette nähtud 5 kg või 15 kg traadipoolide kasu-

tamiseks, millel on sõltuvalt keevitatavast materjalist pehmeteras-, rooste-

vaba- või alumiiniumtraat. Traadipoole ei tarnita koos seadmega, need

tuleb eraldi osta. Kindlusta, et gaasikraan oleks kinni ja elektritoide välja

lülitatud. Eemalda düüs ja kontaktsuudmik.

• Eemalda külgpaneel. Vabasta poolihoidiku mutter (A) (pööra asendisse

1). Eemalda puks (E). Traadipooli eemaldamiseks vajuta alla keel (D)

(joonis 4).

• Eemalda poolilt plastkate. Kinnita see poolihoidjasse. Paigalda puksid E

ja F (ainult 5 kg poolidele, väiksem puks E tuleb paigutada pooli ja poo-

lihoidja vahele). Pööra mutter (A) asendisse 2.

Pinguta mutter parajalt. Liigne surve koormab liigselt traadi etteande-

mootorit. Liiga väikese surve korral ei peatu pool keevitamise lõpetami-

sel koheselt.

Joonis 4

Joonis 5

• Vabasta ja langeta plastnupp (A) (joonis 5). Vabasta etteandja ülemine

rull (B). Tõmba traat püstoli traadisuunajast välja.

• Hoia traati näpitsatega, et see ei saaks poolilt maha tulla. Vajaduse kor-

ral sirgesta traat enne juhikusse (C) pistmist. Aseta traat alumisele rullile

(D) ja pista suunajasse (E).

HOIATUS: Hoia voolik sirge. Enne uue traadi pistmist läbi vooliku

kindlusta, et traadi ots oleks puhtalt lõigatud ning traadi 2 cm pikku-

ne ots oleks sirge. Vastasel juhul võid rikkuda vooliku.

• Lase alla ülemine rull (B) ja nupp (A). Pinguta kergelt. Kui liigselt pin-

gutada, võib traat kinni jääda ja mootori rikkuda. Kui ebapiisavalt pin-

gutada, ei vea rullid traati edasi. Traadi läbimõõdu muutmisel või ettean-

derulli vahetamisel kindlusta, et kõige sisemine, masinale lähim rull vas-

taks traadi läbimõõdule. Traati veab edasi sisemine rull. Traadirullide

külgedel on markeeringud.

• Sulge seadme külgpaneel. Ühenda toitekaabel elektrivõrku. Lülita sisse

pealüliti. Vajuta püstoli lülitile. Muudetava kiirusega etteandemootor

hakkab traati edasi vedama. Vabasta lüliti, kui traadi ots väljub püstolist.

Lülita seade välja. Paigalda kontaktsuudmik ja düüs.

Traadi korrektse etteande kontrollimisel ära aseta nägu püstolile liiga lähe-

dale – väljuv traat võib sind vigastada. Ära pane sõrmi töötava etteande-

mehhanismi lähedale. Sõrmed võivad jääda pöörlevate rullide vahele.

Kontrolli rulle regulaarselt. Vaheta rullid välja, kui need on kulunud ja traa-

di normaalne etteanne on häiritud

6.0 TRAADITORU VAHETAMINE

Enne selle toimingu alustamist kindlusta, et gaasikraan oleks suletud ja

seade elektrivõrgust lahutatud.

Euro ühendus :

Joonis 6

• Võta püstol seadme küljest lahti.

• Aseta püstol tasasele aluspinnale ja eemalda ettevaatlikult valgevasest

mutter (1) (joonis 6).

• Tõmba traaditoru (terasspiraal või teflontoru) voolikust välja.

• Paigalda uus toru ja keera kinni valgevasest mutter (1).

• Teflonist traaditoru paigaldamine toimub nii:

• Koos teflontoru paigaldamisega paigalda toru otsakule (4) O-rõngas (3).

• Aseta otsak torule ja keera kinni mutter (1).

• Lõika toru läbi mutri kõrvalt.

HOIATUS: uue traaditoru pikkus peab olema võrdne eelmise, varem voo-

likust välja tõmmatud toruga.

• Ühenda püstol seadmega ja suuna traat etteandesüsteemi.

Joonis 7

Joonis 8

Joonis 7

WM 1905 F kohta

WM 2405 F kohta

6.1 KUIDAS VALIDA EURO-ÜHENDUSEGA

PÜSTOLITELE TRAADITORU

Põhiliselt on olemas kahte tüüpi traaditorusid: Terasest spiraalid ja teflonist

traaditorud:

• Terasest traaditoru (spiraal) võib olla pinnakattega või pinnakatteta: pin-

nakattega torusid kasutatakse koos õhkjahutusega püstolitega; pinnakat-

teta torusid kasutatakse koos vesijahutusega püstolitega.

• Teflontoru kasutatakse alumiiniumi keevitamisel, kuna teflon tagab traa-

di sujuva liikumise.

Värv SININE PUNANE KOLLANE

Läbimõõt Ø 0,6-0,9 Ø 1,0-1,2 Ø 1,2-1,6

7.0 PARAMEETRITE SEADISTAMINE

WM 2405 F kohta

Digitaalsetel keevitusseadmetel on spetsiaalse elektroonikakaardi abil või-

malik väliselt seadistada põhilisi keevitusparameetreid. Neil seadmeil on

parameetrite muutmine võimalikult lihtsaks tehtud. Mikroprotsessor juhib

seadme funktsioone ning eelseadistatud parameetrid ja keevitusvoolu tuge-

vus on näha ekraanil.

8.0 KEEVITUSSEADME JUHTPANEEL

1 - ON/OFF lüliti (joonis 7)

2 - Pinge ümberlüliti

3 - Traadi kiiruse reguleerimise potentsiomeeter

4 - Punktkeevituse aja reguleerimise potentsiomeeter

5 - Ülekuumenemiskaitse signaallamp

6 - Kaitse 1A

1. Pealüliti.

2. Pinge ümberlüliti. 7 Positsiooni pöördlüliti. Selle lüliti abil seatakse

keevituspinge vastavusse traadi etteandekiirusega ja traadi läbimõõdu-

ga.

3. Traadi kiiruse reguleerimise potentsiomeeter. Traadi kiiruse suuren-

damiseks pööra nuppu päripäeva, traadi kiiruse vähendamiseks

vastupäeva.

4. Punktkeevituse taimer (0,2-3s). Selle nupuga reguleeritakse punkt-

keevituse aega.

5. Ülekuumenemiskaitse signaallamp. See signaallamp põleb, kui üle-

kuumenemiskaitse on aktiveeritud. Ülekuumenemise korral generaator

lülitatakse välja, kuid ventilaator jätkab seadme jahutamist.

Signaallamp kustub, kui seade on küllaldaselt jahtunud.

6. See kaitse on ette nähtud 230 V abivooluringi kaitsmiseks. Selle

kaitsme nimipinge on 250V. Ära kunagi asenda seda kaitset madalama-

le pingele ette nähtud kaitsmega. See võib seadme rikkuda.

1 Pealüliti (roheline): See põleb, kui keevitusseade on sisse lülitatud

(joonis 8).

2 8-positsiooniline keevituspinge ümberlüliti.

3 Abivooluringi kaitse nimivooluga 1 amper. Ära kunagi asenda seda

kaitset teist tüüpi kaitsmega.

4 Traadi kiiruse reguleerimise nupp. Traadi kiiruse suurendamiseks

pööra nuppu päripäeva, traadi kiiruse vähendamiseks vastupäeva.

Niisamuti toimub keevitusparameetrite muutmine. Pööra reguleeri-

misnuppu aeglaselt.

5 Punktkeevituse taimer (0,4-10 sek)

6 Keevitusoleku ümberlülitusnupp “MODE”.

Selle nupuga on võimalik sisse lülitada alljärgnevaid keevitusolekuid:

- 2T: 2-kordne keevitamine = käsitsi

- 4T: 4-kordne keevitamine = automaatne

••• - Automaatne punktkeevitamine taimeriga

7 Järelpõletamise aeg

Püstoli päästiku vabastamisel jätkab generaator veel lühikest aega tööta-

mist. See funktsioon väldib traadi kinnisulamist kontaktotsaku külge.

Järelpõletamise potentsiomeetrit kruvikeerajaga päripäeva või vastupäeva

pöörates on võimalik keevitamise lõpus püstolist väljaulatuva traadi pik-

kust lühendada või pikendada.

8 SLOPE

Seda trimmerit kruvikeerajaga pöörates võid reguleerida aega, mille jook-

sul etteandemootor saavutab nupuga 5 seadistatud kiiruse.

min slope-aeg 0,25 sekundit

max slope-aeg 1,6 sekundit

9 Ülekuumenemise signaallamp (kollane)

See lamp vilgub, kui seade on üle kuumenenud. See lamp hakkab vilku-

ma, kui termostaatkaitse seadme välja lülitab ning kustub, kui seade on

küllaldaselt maha jahtunud.

10 Ekraan

Näitab tegelikku keevitusvoolu. Pärast keevitamise lõppu näitab ekraan

keevitusvoolu veel kuni 3 sekundit.

11 EURO ühendus

12 Negatiivne kontakt

13 Positiivne kontakt

8.1 KEEVITUSPOLAARSUSE VALIMINE JA TAGASI-

VOOLKAABLI ÜHENDAMINE

See keevitusseade võimaldab keevitada nii päri- kui vastupolaarsusega.

Vali päripolaarsus (DC+), kui keevitad massiivtraadiga terast, alumiiniu-

mit või roostevaba, või joodad ränipronksiga terast. Vali vastupolaarsus

(DC-), kui kasutad isekaitsvat täidisega terastraati või täidisega kõvapinde

traati. Muude traatide kasutamisel konsulteeri traadi tarnijaga, et valida

õige polaarsus.

1. Kui vajad päripolaarsust, siis pista seadme korpusest väljuva kaabli

pistik seadme esiküljel olevasse positiivsesse (+) pesasse ja klambriga

varustatud tagasivoolukaabli pistik negatiivsesse (-) pesasse.

2. Kui vajad vastupolaarsust, siis pista seadme korpusest väljuva kaabli

pistik negatiivsesse (-) pesasse ja klambriga varustatud tagasivoolu-

kaabli pistik positiivsesse (+) pesasse.

Päripolaarsus (gaasiga)

Vastupolaarsus (gaasita)

JOONIS 9 Keevitusseadme polaarsus

3. Ühenda tagasivoolukaabli klamber toorikuga, olles eelnevalt kindlusta-

nud, et ühenduskoht oleks puhas õlist, roostest, katlakivist, värvist jms.

Kõige sobivam on kinnitada klamber vahetult tooriku külge ning või-

malikult keevituskoha lähedale. Kui pole võimalik klambrit kinnitada

vahetult tooriku külge, siis kinnita klamber toorikuga kontaktis oleva

metalldetaili külge. See metalldetail peab olema vähemalt sama paksust

materjalist kui on keevitatav detail.

9.0 KEEVITAMISE ETTEVALMISTAMINE

• Pista tagasivoolukaabli pistik all paremas nurgas olevasse pesasse

(mõnel mudelil on kaabel juba ühendatud). Ühenda tagasivoolukaabli

klamber keevitatava detailiga (ühenduskoht peab olema puhas).

Kontrolli, kas traadi etteanderull vastab kasutatava traadi läbimõõdule.

Vaata ptk 4.

• Ühenda masina toitekaabli pistik 230/400V 50Hz pesasse.

• Ava gaasiballoonil oleva regulaatori kraan ja reguleeri gaasivool sobiv-

aks. Märkus: see sõltub keevitatavast metallist, materjali paksusest ja

keevitusvoolust.

10.0 KEEVITAMINE

MIG keevitusseadme seadistamine ja kasutamine vajab mõningat koge-

must. Erinevalt käsitsi keevitamisest, kus ainsaks parameetriks on keevi-

tusvool, on MIG-keevitamisel kaks põhiparameetrit. Need on keevi-

tuspinge ja traadi kiirus. Keevitusvool tuleneb nendest kahest parameetrist.

• Seadista keevituspinge ja traadi kiirus vastavalt keevitatava materjali

paksusele. Keevitusvool muutub sõltuvalt traadi kiirusest. Nõrga keevi-

tusvoolu saamiseks tuleb traadikiiruse reguleerimise nupp pöörata skaa-

la väikeste väärtuste suunas. Nupu pööramisel päripäeva traadi kiirus

suureneb ja keevitusvool muutub tugevamaks. Keevituspinge tuleb regu-

leerida vastavalt traadi kiirusele (keevitusvoolule). Suurema traadikiiru-

se korral vali kõrgem pinge. Keevituspinge tõstmine tekitab pikema kee-

vituskaare (keevitusvoolu oluliselt muutmata). Keevituspinge alandami-

ne tekitab lühema keevituskaare (keevitusvoolu oluliselt muutmata).

Traadi läbimõõdu muutmisel tuleb muuta ka keevitusparameetreid.

Peenema traadi korral tuleb suurendada traadi kiirust, et saavutada sama

voolutugevust. Teatavate piiride ületamisel pole võimalik rahuldavaid

keevitustulemusi saavutada.

Need on:

A) Liiga suur traadi kiirus (võrreldes keevituspingega) põhjustab püstolis

pulsatsiooni. Selle põhjuseks see, et traadi ots ei jõua küllalt kiiresti

sulada.

WM 1905 F kohta

B) Kui keevituspinge on liiga kõrge, võib näha traadi otsas suuri tilku.

Need tilgad satuvad sageli keevisõmbluse kõrvale.

• Aseta püstol umbes 45° nurga all õmbluse kohale õmblusest 5-10 mm

kaugusele. Lase kiivri visiir alla ja vajuta püstoli päästiklülitile, et süü-

data kaar. Kui kaar on süttinud, vii püstol ühtlase kiirusega mööda kee-

visõmblust vasakult paremale. Kasutades traadi kiiruse reguleerimise

nuppu reguleeri kaare heli “särisevaks”.

WM 2405 F kohta

B) Liiga kõrge keevituspinge (võrreldes traadi kiirusega) põhjustab liiga

suure ja ebastabiilse kaare. Liiga kõrge pinge põletab ära kontaktsuud-

miku otsa.

C) Liiga suurt traadi kiirust saab kompenseerida pinge tõstmisega. Seda

aga piirab keevitatava materjali paksus (teatava piiri ületamisel sulavad

keevitatavasse materjali augud). Aseta püstol tulevase keevisõmbluse

kohale: Düüs peaks olema umbes 45° kaldu. Püstol peaks olema kee-

vitatavast materjalist 5-10 mm kaugusel. Lase kiivri visiir alla ja vaju-

ta püstoli päästiklülitile, et süüdata kaar. Kui kaar on süttinud, vii

püstol ühtlase kiirusega mööda keevisõmblust vasakult paremale.

Kasutades traadi kiiruse reguleerimise nuppu reguleeri kaare heli “säri-

sevaks”.

1) Lülita “MODE” nupu abil sisse sobiv keevitusolek. Vajuta “MODE”

nupule kuni süttib soovitava keevitusoleku punane LED-lamp.

2T - kordne keevitamine (käsitsi). Keevitamine algab päästiku allava-

jutamisel ja lõpeb päästiku vabastamisel.

4T - kordne keevitamine (automaatne). Keevitamine algab päästiku

allavajutamisel (pärast eelgaasi perioodi) ja jätkub päästiku vabastami-

sel. Keevitamine lõpeb päästiku teistkordsel allavajutamisel ja vabasta-

misel (pärast järelgaasi perioodi).

Punktkeevitamine taimeriga – automaatne punktkeevitus taimeriga.

Protsess, mis võimaldab teostada katkendlikke keevisõmblusi.

Keevitusaeg seadistatakse nupuga 6.

2) Reguleeri traadi kiirus nupuga 5. Ekraanil võib näha numbreid 1

kuni 99 (1 tähistab väikseimat ja 99 tähistab suurimat kiirust).

Samuti on ekraanil näha tegelik keevitusvool ja eelnevalt seadistatud

keevitusparameetrid. Pärast keevitamise lõppu näitab ekraan keevitus-

voolu veel kuni 5 sekundit.

11.0 ALUMIINIUMI KEEVITAMINE

Keevitusseade tuleb reguleerida nagu pehme terase keevitamiseks, välja

arvatud alljärgnev:

• Kaitsegaasiks kasuta 100% argooni.

Kasuta alumiiniumi keevitamiseks sobivat püstolit:

• Püstoli kaabel ei tohi olla pikem kui 3 m.

• Paigalda teflonist traaditoru (vaata traaditoru paigaldamise kohta

peatükis 6).

• Reguleeri traadirullid vabamaks, et need sobiksid alumiiniumtraadile.

• Kasuta alumiiniumi keevitamiseks ette nähtud kontaktsuudmikku ja

jälgi, et kontaktsuudmiku läbimõõt vastaks kasutatava traadi läbimõõdu-

le.

WM 2405 F kohta

Traadi läbimõõt Traadi etteandekiiruse

(mm) reguleering

1 0,6 L G

2 0,6 L G

3 0,6 – 0,8 MED.

4 0,6 – 0,8 MED.

5 0,8 MED. – H G

6 0,8 H G

7 1,0 H G

Traadi läbimõõt Traadi etteandekiiruse

(mm) reguleering

1 0,6 L G

2 0,6 L G

3 0,6 – 0,8 MED.

4 0,6 – 0,8 MED.

5 0,8 MED. – H G

6 0,8 H G

7 0,8 – 1,0 H G

8 1,0 H G

PROBLEEM

Keevitusseade ei käivitu.

Ventilaator töötab normaalselt, kuid päästikule

vajutamisel ei välju traat ega gaas.

Etteandemootor töötab, kuid traat ei liigu

Puudulik läbikeevitamine

Traat on veorullil segamini

Traadi ots on kontaktsuudmiku taha põlenud

Traat on kontaktsuudmiku külge sulanud

Tagasivoolukaabel ja/või selle klamber

kuumeneb.

Gaasidüüs sulab tooriku külge kinni.

Traat tõukab püstoli toorikust eemale.

Keevisõmbluse madal kvaliteet

Keevisõmblus on ebaühtlane ja mittetäielik

Keevisõmblus on liiga paks

VÕIMALIK LAHENDUS

Kontrolli toitekaabli ühendusi

Kontrolli kaitsmeid, vajadusel vaheta

Vaheta päästik välja

Lase keevitusseadmel jahtuda Signaallambi kustumine näitab,

millal termorelee sulgub

Vaheta traadi etteandemootor välja

Suurenda etteanderulli survet

Lõika traadi ots uuesti puhtalt

Puhasta suruõhuga või vaheta traaditoru välja

Seadista uuesti keevitusparameetrid

Puhasta suruõhuga ja pinguta kõiki ühendusi

Vaheta kontaktsuudmik välja

Pinguta või vaheta püstol välja

Kasuta õiges mõõdus traati

Liiguta püstolit ühtlaselt ja mitte liiga kiiresti

Reguleeri veorulli survet

Vaheta traaditoru välja

Vaheta kontaktsuudmik välja

Lõika traaditoru pikkus sobivaks

Vaheta traaditoru välja

Vaheta kontaktsuudmik välja

Lõika traaditoru pikkus sobivaks

Kasuta õiges mõõdus kontaktsuudmikku

Vaheta kontaktsuudmik välja ja suurenda traadi kiirust

Pinguta ühendust või vaheta kaabel välja

Puhasta düüsi või vaheta välja

Vähenda traadi etteandekiirust

Puhasta düüsi või vaheta välja

Hoia püstol õigel kaugusel

Kontrolli, kas gaas puhub vales suunas. Kui jah, siis suuna

keevituskohale. Kui ei, siis kontrolli ballooni manomeetrit,

regulaatori asendit ja gaasikraani.

Kindlusta, et toorik oleks puhas ja kuiv

Kindlusta, et traat oleks puhas ja kuiv

Kontrolli tagasivoolukaabli klambri ja tooriku ühendust

Leia käsiraamatust sobiv kombinatsioon

Liiguta püstolit aeglasemalt

Vaata kaitsegaaside tabelit

Liiguta püstolit kiiremini

Tõsta keevituspinget

VÕIMALIK PÕHJUS

Valed kaitsmed

Vigane püstoli päästik

Termostaat on rakendunud (lamp esipaneelil põleb)

Traadi etteande mootor on vigane

Ebapiisav etteanderulli surve

Kraat traadi otsas

Traaditoru on ummistunud või vigastatud

Pinge või traadi kiirus on liiga väike

Masina sees on ühendused lahti tulnud

Vales mõõdus kontaktsuudmik

Püstoli ühendus lahti või püstol valesti kokku ühendatud

Valed traadimõõt

Liiga suur püstoli kiirus

Veorullil on liiga suur surve

Püstoli traadijuhtija on kulunud või vigastatud

Kontaktsuudmik on ummistunud või vigastatud

Traaditoru on välja veninud või liiga pikk

Püstoli traadijuhtija on kulunud või vigastatud

Kontaktsuudmik on ummistunud või vigastatud

Traaditoru on välja veninud või liiga pikk

Vales mõõdus kontaktsuudmik

Traadi etteandekiirus on liiga väike

Kaabli ja klambri ühendus on halb

Düüsi on kogunenud räbu või düüs on liiga lühike

Traadi etteandekiirus on liiga suur

Düüs on ummistunud

Püstolit hoitakse toorikust liiga kaugel

Keevituspiirkonnas on liiga vähe gaasi

Roostes, värvitud, õline või määrdunud toorik

Roostes või määrdunud traat

Puudulik maandus

Ebasobiv gaasi ja traadi kombinatsioon

Püstol liigub liiga kiirelt üle tooriku

Vale gaasisegu

Püstol liigub liiga aeglaselt üle tooriku

Pinge on liiga madal

12.0 TRAADI ETTEANDE SEADISTAMINE

WM 1905 F kohta

13.0 PUNKTKEEVITAMINE

Kahe kuni 0,8 mm paksuse pehmest terasest lehe kokkukeevitamiseks

võib kasutada gaasidüüsi asemel punktkeevituse düüsi (pole komplektis).

Seadista T1 väärtus punktkeevituse aja reguleerimise nupuga (6). Aseta

kaks lehte ülestikku, aseta düüs pealmise lehe vastu ja vajuta, et lehed

omavahel kokku puutuksid. Vajuta päästikule, et lehed omavahel kokku

punktida. Punktkeevituse protsess lõpeb automaatselt eelseadistatud aja

möödumisel. Punktkeevitamiseks tuleb traadi kiirus reguleerida maksi-

maalseks. Soovitatav on kasutada 0,8 mm traati.

14.0 VIGADE KÕRVALDAMINE

Alljärgnevas tabelis kirjeldatakse tavalisemaid probleeme ja nende lahendusi. Seal pole kõiki mõeldavaid probleeme.

SUOMI

SISÄLTÖ

1.0 Turvallisuusmääräykset....................................................................15

2.0 Asennussuositukset...........................................................................15

3.0 Asentaminen.....................................................................................16

4.0 Kaasupullon ja kaasunsäätimen liittäminen.....................................17

5.0 Langan lataaminen ...........................................................................17

6.0 Langanjohtimen vaihtaminen...........................................................18

7.0 Johdanto ...........................................................................................18

8.0 Hitsauskoneen ohjauspaneeli ...........................................................18

9.0 Valmistelut ennen hitsausta..............................................................19

10.0 Hitsauskoneen käyttäminen..............................................................19

11.0 Alumiinin hitsaus..............................................................................19

12.0 Langansyttöasetusten valinta............................................................20

13.0 Pistehitsaus .......................................................................................20

14.0 Vianmääritys.....................................................................................20

Sähkökaava...............................................................................................67

Varaos luettelo ..........................................................................................69

EU vaatimustenvastaavaisuusilmoitus .....................................................73

1.0 TURVALLISUUSMÄÄRÄYKSET

1.1 JOHDANTO

Kaikkien hitsausta, kunnossapitoa ja teknisiä toimenpiteitä suorittavien

henkilöiden tulee lukea tämä ohjekirja huolellisesti ja ymmärtää sen sisäl-

tö.

1.2 HENKILÖSUOJAUS

Kaikki hitsaustapahtumat voivat olla vaarallisia paitsi niiden suorittajille

myös muille hitsauslaitteiston läheisyydessä oleville henkilöille, mikäli

turvallisuudesta ja käytöstä annettuja määräyksiä ei noudateta.

Hitsauskaari voi vahingoittaa silmiä ja aiheuttaa palovammoja.

Valokaarihitsauksessa syntyy erittäin kirkasta ultravioletti- ja infrapunava-

loa. Ilman asianmukaista suojausta valokaaret voivat vahingoittaa silmiä ja

aiheuttaa palovammoja.

• Käyttäjän tulee pukeutua tiiviisiin, syttymättömiin suojavaatteisiin, jois-

sa ei ole taskuja tai käännettyjä lahkeensuita. Jalkineissa tulee olla eri-

stävä pohja. Vaatteet eivät saa olla öljyiset tai likaiset.

• Työssä tulee käyttää hitsaukseen sopivalla suojalasilla varustettua pala-

matonta suojusta, joka peittää sekä kasvot että niskan. Suojalasi on pidet-

tävä aina puhtaana, ja se on vaihdettava, mikäli se rikkoutuu, halkeaa tai

siihen tarttuu hitsausroiskeita. Linssin ja hitsausalueen välillä on oltava

läpinäkyvä lasi.

• Hitsaus on tehtävä suljetulla, muista työalueista rajatulla alueella.

• Valokaareen ei saa koskaan katsoa ilman riittävää silmien suojausta.

Suojalasien on suojattava silmiä myös sivulta lentäviltä hiukkasilta.

Hitsaustyössä syntyvät kaasut ja savu voivat olla vaarallisia ja terveydel-

le haitallisia.

• Tämän vuoksi hitsausalueella on käytettävä tehokkaita pisteimureita.

Tehtävään voidaan käyttää siirrettävää kupua tai työtasoon liitettyä jär-

jestelmää, joka poistaa ilmaa sivuilta, edestä ja alta. Imu ei saa tapahtua

yläkautta, sillä se aiheuttaa pölyn ja savun nousemisen ilmaan.

Paikallisten imureiden lisäksi tilaan on järjestettävä hyvä ilmanvaihto,

varsinkin, jos työalue on rajattu tiiviisti.

• Haitallisten savukaasujen syntyminen on estettävä puhdistamalla hitsat-

tavat metallipinnat huolellisesti ruosteesta ja maalista. Liuotinaineella

puhdistetut pinnat on kuivattava ennen hitsausta.

• Erityistä varovaisuutta on noudatettava silloin, kun hitsattava metalli

sisältää yhtä tai useampaa seuraavista aineista:

• Antimoni • Beryllium • Koboltti • Magnesium • Seleeni • Arsenikki •

Kadmium • Kupari • Elohopea • Hopea • Barium • Kromi • Lyijy •

Nikkeli • Vanadiini

• Kaikki klooratut liuotinaineet on puhdistettava hitsauspinnalta ennen hit-

sauksen aloittamista. Ultraviolettisäteilyssä hajoavien ja fosgeenikaasuja

tuottavien kloorattujen liuotinaineiden poistaminen on suoritettava erity-

isen huolellisesti.

1.3 PALONTORJUNTA

Kuuma hitsauskuona, kipinät ja hitsauskaari voivat aiheuttaa tulipalon tai

räjähdyksen.

• Hitsaajan ulottuvilla tulee olla testattu ja riittävän suuri palonsammutin.

Palonsammuttimen toimintakuntoisuus on tarkastettava säännöllisesti.

• Työalueelta tulee poistaa kaikki palava materiaali. Mikäli materiaalia ei

voi poistaa alueelta, se on suojattava palamattomalla suojuksella.

• Hitsausalue on tuuletettava hyvin. Varmista, että ilmanvaihto on riittävä

niin, ettei tilaan pääse kerääntymään räjähtäviä tai myrkyllisiä kaasupi-

toisuuksia.

• Älä koskaan hitsaa astioita, joissa on säilytetty palavaa nestettä.

• Tarkasta aina, ettei hitsausalueella ole kipinöitä, kuumaa hitsaushilsettä,

kuumia metalliosia tai avotulta.

• Työalueen lattian on oltava paloturvallinen.

1.4 SÄHKÖISKUT

VAROITUS: Sähköisku voi tappaa!

Työalueen läheisyydessä on aina oltava ensiaputaitoinen henkilö. Mikäli

työalueelta löytyy tiedoton henkilö, jonka epäillään saaneen sähköiskun,

häneen ei saa koskettaa ennen kuin on varmistettu, ettei kosketusta jännit-

teenalaisiin kappaleisiin enää ole. Koneen virransaanti on katkaista ennen

kuin ensiapua ryhdytään antamaan. Hitsauskaapelit siirretään henkilön

ulottuvilta puukappaleen tai muun sähköä johtamattoman materiaalin avul-

la.

• Käytä aina kuivia käsineitä ja vaatteita. Eristä itsesi aina työkappaleesta

ja muista virtapiirin osista.

• Varmista, että verkkojohto on oikein maadoitettu.

• Älä kierrä poltinkaapelia tai maattokaapelia kehosi ympärille.

• Älä koskaan kosketa tai tukeudu mihinkään osaan, joka kuuluu syöt-

tövirtapiiriin tai hitsauskoneen virtapiiriin.

• Korjaa tai vaihda aina kaikki kuluneet tai vioittuneet osat heti.

• Noudata erityistä varovaisuutta huuruisissa tai kosteissa olosuhteissa.

• Asenna ja huolla kaikki laitteet paikallisten määräysten mukaisesti.

• Katkaise laitteiston virransaanti aina ennen huolto- ja korjaustoimenpite-

itä.

• Mikäli tunnet vähäisenkin sähköiskun, keskeytä kaikki hitsaustehtävät

välittömästi. Älä käytä hitsauskonetta ennen kuin vika on paikallistettu ja

korjattu.

1.5 MELU

Melu voi aiheuttaa pysyviä kuulovaurioita. Hitsaustöissä voi syntyä ääniä,

jotka ylittävät raja-arvot. Korvat on suojattava liian suurelta melutasolta

pysyvien kuulovaurioiden ehkäisemiseksi.

• Suojaa kuulosi käyttämällä asianmukaisia korvatulppia tai kuulonsuojai-

mia.

• Melutasot on mitattava niin, että voidaan olla varmoja desibelitason

(äänenvoimakkuuden) pysymisestä asetettujen rajojen alapuolella.

1.6 SÄHKÖMAGNEETTISET HÄIRIÖT

Hitsauskoneen ympäristö on tarkastettava seuraavien ohjeiden mukaisesti

ennen koneen asentamista.

• Varmista, ettei hitsauskoneen lähettyvillä ole jännitteenalaisia kaapeleita,

yhdistelmäkaapeleita, puhelinjohtoja tai muita tämäntyyppisiä kaapelei-

ta.

• Varmista, ettei hitsauskoneen lähettyvillä ole radiovastaanottimia, tv-vas-

taanottimia, tietokoneita tai muita ohjaus- tai valvontajärjestelmiä.

• Sydämentahdistinta tai kuulolaitteita käyttävien henkilöiden tulee pysy-

tellä kaukana hitsausvirtalähteestä.

! Tietyissä tapauksissa saatetaan tarvita erityisiä suojatoimenpiteitä.

Häiriöitä voidaan vähentää seuraavien toimenpiteiden avulla:

• Mikäli häiriö ilmenee virransyötössä, syöttölinjan ja virtalähteen väliin

voidaan asentaa E.M.T.-suodatin.

• Virtalähteen johtoa voidaan lyhentää, koota yhteen ja kytkeä maahan.

• Kunnossapitotoimenpiteiden jälkeen virtalähteen kaikki kannet on kiin-

nitettävä huolellisesti paikalleen.

1.7 HITSAUKSESSA KÄYTETTÄVÄ SUOJAKAASU

Suojakaasupullojen kaasu on hyvin korkeapaineista. Vahingoittuessaan

pullo voi räjähtää. Käsittele kaasupulloja varovasti.

• Tämän hitsauskoneen kanssa käytetään ainoastaan inerttiä tai palamaton-

ta kaasua hitsauskaaren suojaamiseksi. On tärkeää, että kaasu valitaan

oikein tehtävän hitsaustyypin mukaan.

• Älä käytä kaasua pulloista, joita ei ole merkitty tai jotka ovat vahingoit-

tuneet.

• Älä liitä pulloa suoraan hitsauskoneeseen, väliin tarvitaan aina paineen-

säädin.

• Varmista, että paineensäädin ja mittakello toimivat tyydyttävällä tavalla.

• Älä koskaan voitele säädintä öljyllä tai rasvalla.

• Kaikki säätimet on rakennettu käytettäväksi tietyn kaasutyypin kanssa.

Varmista, että käyttämäsi säädin on tarkoitettu käytettävälle kaasutyypille.

• Varmista, että kaasupullo on hyvin lukittu hitsauskoneeseen ketjulla.

• Älä koskaan altista kaasupulloa liialliselle kuumuudelle, kipinöille,

iskuille tai avotulelle.

• Varmista, että kaasuletku on aina hyvässä kunnossa.

• Pidä kaasuletku poissa työskentelyalueelta.

2.0 ASENNUSSUOSITUKSET

2.1 PAIKKA

Varmista, että hitsauskoneen asennuspaikka täyttää seuraavat edellytykset:

• Ympäristö on kuiva ja pölytön

• Ympäristön lämpötila on 0° – 40 °C

• Alueella ei ole öljyä, höyryä tai syövyttäviä kaasuja

• Alueella ei esiinny epänormaalia tärinää tai iskuja

• Paikka on suojassa suoralta auringonvalolta ja sateelta

• Etäisyys seinään tai vastaavaan esteeseen on vähintään 300 mm niin, että

koneen jäähdytykseen tarvittava ilma pääsee virtaamaan vapaasti.

2.2 ILMANVAIHTO

Koska hitsauskaasujen hengittäminen voi olla haitallista, hitsausalueen

ilmanvaihdon on oltava tehokasta.

2.3 VIRTALÄHTEEN JÄNNITEVAATIMUKSET

Varmista ennen koneen liittämistä virtalähteeseen, että paikalle tuleva jän-

nite ja taajuus vastaavat hitsauskoneen arvokilvessä ilmoitettuja arvoja.

Päävirtalähteen jännitteen vaihtelu saa olla ± 10 % ilmoitetusta jännitear-

vosta. Liian alhainen jännite voi heikentää hitsaustulosta. Liian korkea

verkkojännite voi aiheuttaa komponenttien ylikuumentumista ja toiminta-

häiriöitä. Hitsauskoneen virtalähteen tulee olla:

• Oikein asennettu, tarvittaessa on käytettävä ammattitaitoista sähköasen-

tajaa.

• Oikein ja paikallisten määräysten mukaisesti maadoitettu (sähköisesti).

• Liitetty oikeaan jännitteeseen (V) ja virtaan (A)

Jos virtajohdossa ei ole pistoketta, siihen asennetaan normaali 3P+T-pisto-

ke (osassa malleista pistoke on valmiiksi asennettu virtajohtoon).

Pistoke asennetaan virtajohtoon seuraavasti:

• ruskea (vaihe)johdin kytketään liitäntään, jossa on merkintä L1

• sininen tai harmaa johdin kytketään liitäntään, jossa on merkintä L2

• musta tai harmaa johdin kytketään liitäntään, jossa on merkintä L3

• keltavihreä (maa)johdin kytketään liitäntään, jossa on merkintä PE tai

symboli

Keltavihreän johtimen kytkentä PE-liitäntään on tehtävä aina sellaisessa

järjestyksessä, että mikäli virtajohto pääsee luistamaan irti pistokkeesta,

viimeisenä irtoaa keltavihreä johdin.

Pistorasia on suojattava oikeantyyppisellä sulakkeella tai automaattikatka-

isimella.

Muista:

• Tarkasta virtajohto säännöllisesti halkeamien tai paljastuneiden johdinten

varalta. Mikäli johto ei ole moitteettomassa kunnossa, se on toimitettava

huoltoliikkeeseen korjattavaksi.

• Älä vedä virtajohdosta, kun irrotat sen virtalähteestä.

• Varmista, ettei virtajohto jää puristuksiin muiden koneiden väliin tai alle.

Se voi vahingoittua ja aiheuttaa sähköiskuja.

• Pidä virtajohto kaukana lämmönlähteistä, öljyistä, liuotinaineista ja terä-

vistä reunoista.

• Jos käytät jatkojohtoa, pyri pitämään se mahdollisimman suorana niin,

ettei se lämpene.

2.4 TURVALLISUUSOHJEET

Lue seuraavat ohjeet huolellisesti ennen kuin liität koneen virtalähteeseen

– kyse on omasta turvallisuudestasi.

• Ennen varsinaista pistorasiaa on asennettava sopiva 2-napainen katkaisi-

ja. Katkaisija tulee suojata sulakkeilla, joissa on laukeamisviive (hitaat

sulakkeet).

• Maadoitusliitäntä on tehtävä kaksinapaisella koskettimella, joka vastaa

yllämainittua sähköliitäntää.

• Suljetussa tilassa työskenneltäessä virtalähteen tulee sijaita hitsausalueen

ulkopuolella, ja maadoitusjohto on kiinnitettävä työkappaleeseen. Älä

työskentele koskaan kosteassa tai märässä tilassa.

• Älä käytä koskaan vioittuneita virtajohtoja tai hitsauskaapeleita.

• Poltinkaapelia ei saa koskaan suunnata käyttäjää tai jotakuta muuta hen-

kilöä kohti.

• Virtalähdettä ei saa koskaan käsitellä, mikäli suojapaneelit ovat pois pai-

kaltaan. Muutoin seurauksena voi olla vakavia henkilövahinkoja ja mah-

dollinen laitteiston vaurioituminen.

2.5 JÄNNITEALUEEN VAIHTAMINEN

Hitsauslaite voidaan liittää virtalähteeseen, jonka jännite on: 230 V/400 V

3-vaihe. Tehtaalla laitteen syöttöjännitteeksi on asetettu 400 V:n 3-vaihe-

jännite. Tarkasta varmuuden vuoksi, mitä virtajohdon päässä olevassa tar-

rassa mainitaan. Jos siinä annetaan syöttövirran voimakkuudeksi 230 V,

jännitealue vaihdetaan helposti alla olevien ohjeiden mukaan (vain mal-

leissa, joissa tämä ominaisuus on).

• Käännä pääkatkaisija asentoon ”OFF” (päältä). Irrota virtajohto pistora-

siasta.

• Ota oikeanpuoleinen sivulevy pois.

• Muuta jännitteenvaihtopaneelin liitännät. Noudata tarrassa annettuja

ohjeita (kuva 1).

• Varmista, että siltojen kiinnitysmutterit on hyvin kiristetty.

• Asenna oikeanpuoleinen sivulevy takaisin paikalleen.

Laitteella ei saa työskennellä, mikäli sivulevyt ovat osittain auki tai koko-

naan poissa, sillä silloin laitteen turvallisuus voi vaarantua tai sen jääh-

dytysominaisuudet heikentyvät.

3.0 ASENTAMINEN

3.1 KAHVAN JA PYÖRIEN ASENTAMINEN

• Pura hitsauskone pakkauksesta (kuva 2);

• Kiinnitä molemmat nivelpyörät (D) koneeseen.

• Vie akseli (B) laitteen takana oleviin reikiin ja ripusta yksi pyörä (A)

kummallekin sivulle. Asenna sen jälkeen lukkolevyt (C).

• Asenna muovikahva (E) laitteen mukana toimitetuilla ruuveilla (F).

Kuva 1

Kuva 2

WM 1905 F

Kuva 2

WM 2405 F

Kuva 4

Hitsattava Suojakaasu Lanka

materiaali

Seostamaton Argon + Kuparipintainen umpilanka

teräs CO2RM70 20603-/20748-.

tai CO2Kaasuton hitsaus: käytä

jauhetäytteistä putkilankaa

RC123 20619-.

Rst-teräs Argon Ruostumaton umpiteräslanka

RMI316LSi 20614-.

Alumiini Argon Alumiiniumpilanka

RM AIMG5 20608-.

3.2 POLTINKAAPELIN ASENTAMINEN -

EURO-LIITÄNTÄ

• Kiinnitä poltinkaapeli hitsauskoneen etusivulla olevaan liitäntään kiertä-

mällä sen liitin kiinni käsin (kuva 3).

4.0 KAASUPULLON JA KAASUNSÄÄTIMEN

LIITTÄMINEN

• Pullo (ei sisälly toimitukseen) on sijoitettava hitsauslaitteen taakse. Se

lukitaan paikalleen ketjun avulla. Turvallisuuden ja taloudellisuuden

vuoksi kaasunsäädin on suljettava kokonaan (vastapäivään kääntämällä),

kun laitetta ei käytetä ja kun kaasupullo vaihdetaan.

• Liitä letku kaasunsäätimeen ja varmista liitäntä puristimella/mutterilla.

• Kierrä kaasunsäätimen mutteri putken liittimeen ja kiristä.

• Käännä katkaisija ON-asentoon (päällä), avaa kaasuventtiili ja säädä sen

jälkeen kaasunvirtaus säätimestä 8 litraan minuutissa.

• Varmista hitsauspistoolin liipaisimella, että kaasu virtaa hitsauspistoolin

läpi.

VAROITUS: Kaasupulloissa vallitsee korkea paine. Niitä on käsitel-

tävä varovasti. Huolimaton tai virheellinen käyttö voi johtaa vakaviin

onnettomuuksiin. Käsittele kaasupulloa varovasti. Huolehdi, ettei se

pääse koskaan putoamaan tai kaatumaan. Pidä se kaukana kuumuu-

desta, liekeistä ja kipinöistä. Älä koskaan kolauta pulloa muihin pul-

loihin.

5.0 LANGAN LATAAMINEN

Tähän MIG-hitsauskoneeseen voidaan asentaa 5 tai 15 kg:n teräs-, rst-

tai alumiinilankakela, joka valitaan hitsattavan materiaalin mukaan.

Lankakeloja ei toimiteta laitteen mukana, vaan ne on tilattava erikse-

en. Varmista, että kaasu- ja sähköliitännät ovat irti. Ota kaasuholkki

ja kosketuskärki pois ennen kuin aloitat langan lataamisen.

• Avaa sivulevy. Avaa kelanpitimen (asento 1) (jarrurumpu) mutteri (A).

Ota laajennin (E) pois.

Jos asennat käytettyä lankakelaa, kiristä lanka painamalla kiristyskieltä

(D).

• Ota kelan muovisuojus pois. Sijoita kela kelanpitimeen. Asenna laajen-

nin paikalleen (E/F vain 5 kg:n kelassa; pienempi laajennin E on sijoi-

tettava kelan ja kelanpitimen väliin). Kiristä sen jälkeen lukkomutteri

(A) kääntämälle se asentoon 2.

Kiristä mutteri sopivan kireälle. Liiallinen kireys kuluttaa langansyötön

moottoria. Jos kela on liian löysällä, langansyöttö ei pysähdy heti kun

hitsaus lopetetaan.

• Avaa ja laske muovinuppi (A) (kuva 5). Vapauta syöttimen ylärulla (B).

Vedä lanka ulos langanohjaimesta.

• Kun lanka on näkyvissä, ota siitä kiinni pihdeillä niin, ettei se juokse

kelalta. Suorista lanka tarvittaessa ennen sen pujottamista langanjohti-

meen (C). Vie lanka alarullalle (D) ja sen jälkeen langanohjaimeen (E).

VAROITUS! Pidä poltinkaapeli suorana kun syötät uutta lankaa sen

läpi. Varmista, että langanpää on katkaistu suoraan (ei rosoja eikä

kulmia) ja että langanpää on suora (ei taipunut) vähintään 2 cm mat-

kalta.. Poltinkaapelin voi vahingoittua, mikäli näitä ohjeita ei nouda-

teta.

• Laske ylärulla (B) ja nuppi (A) alas. Kiristä kevyesti. Jos osat ovat liian

kireällä, langansyöttö lukittuu, ja seurauksena voi olla moottorin vioittu-

minen. Liiallinen löysyys estää rullia syöttämästä lankaa. Kun vaihdat

langan paksuutta tai otat uuden lankakelan käyttöön, varmista, että

kyseiselle lankakoolle sopiva käyttöpyörä on lähimpänä konetta.

Langansyötön tulee tapahtua sisemmän käyttöpyörän avulla.

Syöttötullien merkintä on niiden sivussa.

• Sulje koneen sivulevy. Liitä virtajohto sähköverkkoon. Paina hit-

sauspistoolin liipaisinta. Langansyöttö syöttää lankaa eteenpäin ja lanka

liukuu vaihtuvalla nopeudella langanjohtimessa.. Kun lanka tulee ulos

hitsauspistoolista, vapauta hitsauspistoolin liipaisin. Sammuta kone.

Asenna kosketuskärki ja suutin.

Kun tarkastat poltinkaapelista ulos tulevaa lankaa, pidä kasvot riittävän

kaukana hitsauspistoolista. Muutoin lanka voi vahingoittaa sinua. Älä pidä

sormia syöttölaitteen lähellä työskentelyn aikana! Liikkuvat rullat voivat

ruhjoa sormiasi. Tarkasta rullat säännöllisesti. Vaihda, kun ne ovat kulune-

et eivätkä syötä lankaa enää kunnolla.

WM 1905 F

Kuva 3

WM 2405 F

Kuva 5

Kuva 6

6.0 LANGANJOHTIMEN VAIHTAMINEN

Ennen tämän toimenpiteen tekemistä on varmistettava, että kaasu ja virta

on kytketty pois päältä.

Euro-liitäntä:

• Irrota poltinkaapeli koneesta.

• Sijoita se tasaiselle pinnalle ja ota messinkimutteri (1) varovasti pois

(kuva 6).

• Vedä langanjohdin ulos letkusta.

• Asenna uusi langanjohdin ja kiinnitä messinkimutteri (1) paikalleen.

• Teflon-langanjohdin vaihdetaan seuraavasti:

• Asenna uusi langanjohdin ja muista asentaa myös O-rengas (3) langan-

johdinholkkiin (4).

•

Asenna holkki langanjohtimeen ja kiinnitä messinkimutteri (1) paikalleen.

• Katkaise langanjohdin läheltä messinkimutteria.

VAROITUS! Uuden langanjohtimen tulee olla pituudeltaan samanmittai-

nen kuin äsken letkusta vetämäsi langanjohdin.

• Liitä poltinkaapeli koneeseen ja asenna lanka syöttöjärjestelmään.

6.1 LANGANJOHTIMEN VALITSEMINEN EURO-

LIITTMELLÄ VARUSTETTUUN POLTINKAAPELIIN

Yleensä langanjohtimia on kahta tyyppiä: teräksisiä ja teflonista valmis-

tettuja.

• Teräksinen langanjohdin voi olla pinnoitettu tai pinnoittamaton.

Pinnoitettuja langanjohtimia käytetään ilmajäähdytteisissä poltinkaape-

leissa. Pinnoittamattomia langanjohtimia käytetään vesijäähdytteisissä

poltinkaapeleissa.

• Teflon-langanjohtimia suositellaan käytettäväksi alumiinin hitsauksessa,

koska ne varmistavat langan tasaisen syöttymisen.

Väri Sininen Punainen Keltainen

Läpimitta Ø 0,6-0,9 Ø 1,0-1,2 Ø 1,2-1,6

7.0 JOHDANTO

Malli WM 2405 F

Digitaalisilla hitsauskoneilla ja erikoiskorteilla voidaan säätää hitsauksen

pääparametreja hitsauskoneen ulkopuolelta. Näiden yksiköiden pääasialli-

nen tarkoitus on tehdä parametrien säädöstä mahdollisimman yksinker-

taista. Mikroprosessoriohjain käsittelee p.c.-paneelin toimintoja, jotka

ilmaistaan merkkivaloilla. Digitaalinen näyttö näyttää puolestaan asetetut

parametrit sekä hitsausvirran.

8.0 HITSAUSKONEEN OHJAUSPANEELI

1 - ON/OFF-katkaisija (kuva 7)

2 - Jännitteenvalitsin

3 - Langansyötön nopeudenvalitsin, potentiometri

4 - Pistehitsauksen aikaohjaus, potentiometri

5 - Ylikuumentumissuoja, merkkivalo

6 - Sulake 1 A

1 Pääkatkaisija ON/OFF

2 Jännitteenvalitsin. 7-portainen kiertosäädin. Tällä katkaisijalla kalibroi-

daan oikea hitsausjännite langansyötön ja langanpaksuuden mukaan.

3 Langansyötön nopeudenvalitsin, potentiometri. Langan syöttönopeut-

ta lisätään kääntämällä potentiometriä myötäpäivään. Langansyöttö

hidastuu, kun potentiometriä käännetään vastapäivään.

4 Pisteajastin (0,2-3 s). Tällä potentiometrillä säädetään pisteiden välistä

aikaa pistehitsauksessa.

5 Ylikuumentumissuoja, merkkivalo. Merkkivalo syttyy, mikäli ylikuu-

mentumissuoja laukeaa. Ylikuumentumisen aikana virtalähde ei toimi,

mutta puhallin jatkaa koneen jäähdyttämistä. Merkkivalo sammuu auto-

maattisesti, kun kone on jäähtynyt riittävästi.

6 Sulake suojaa 230 V AC -apupiiriä. Sulakkeen luokitus on 250 V AC.

Sitä ei saa koskaan korvata alemman jänniteluokituksen sulakkeella, sillä

se voi vahingoittaa laitteistoa vakavasti.

1 Pääkatkaisija ON/OFF (vihreä) (kuva 8)

Valo syttyy, kun hitsauslaite kytketään päälle.

2 Hitsausvirran valitsin 8 asentoa.

3 Apupiirin suojavaroke

Sulake 1 amp. Älä vaihda sulaketta erivahvuiseen sulakkeeseen.

4 Langansyötön säätöpotentiometri

Langansyöttö nopeutuu, kun potentiometriä käännetään myötäpäivään.

Vastapäivään kääntäminen hidastaa langansyöttöä. Hitsausparametreja

säädetään samalla tavalla. Käännä potentiometria hitaasti.

5 Pistehitsausajan säätöpotentiometri

MIN. 0,4 sekuntia – MAX 10 sekuntia

6 Hitsaustilan (MODE) valintapainikkeet

Näillä painikkeilla voidaan valita seuraavat hitsaustavat:

- 2T: 2-aikahitsaus = manuaalinen

- 4T: 4-aikahitsaus = automaattinen

••• Automaattinen pistehitsaus ajastimella

Kuva 7

Kuva 8

Malli WM 2405 F

Malli WM 1905 F

7 Jälkipolttoaika

Kun pistoolin liipaisin vapautetaan, kone jatkaa toimintaa hyvin pienen

hetken. Toiminto estää langan palamisen kiinni kosketusputkeen. Pistoolin

kärjestä hitsauksen päätteeksi syötettävän langan pituutta voidaan lyhen-

tää/pidentää kääntämällä jälkipolttoajan potentiometria (ruuvitaltalla)

myötä-/vastapäivään.

8 ”SLOPE”

Tämän säätimen kääntäminen (ruuvitaltalla) vaikuttaa aikaan, joka langan-

syöttömoottorilta kuluu potentiometrillä 5 valitun nopeuden saavuttamiseen.

Lyhyin "Slope"-aika on 0,25 sekuntia

Pisin "Slope"-aika on 1,6 sekuntia

9 Ylikuumentumisen esivaroitusvalo (keltainen)

Tämä merkkivalo alkaa vilkkua, kun yksikkö on vaarassa ylikuumentua. Se

syttyy palamaan kiinteästi, jos lämpösuojus joutuu sammuttamaan koneen,

ja sammuu automaattisesti, kun kone on jäähtynyt riittävästi.

10 Näyttö

Näyttö ilmoittaa todellisen hitsausvirranvoimakkuuden. Hitsauksen jäl-

keen näyttö ilmoittaa hitsausvirranvoimakkuuden enintään 3 sekunnin

ajan.

11 EURO-liitäntä

12 Miinusliitäntä

13 Plusliitäntä

8.1 Hitsausvirran napaisuuden valinta ja laitteen maadoituk-

sen kytkentä

Tässä hitsauskoneessa voidaan valita napaisuudeltaan suora tai käänteinen

tasavirta. Suoraa tasajännitettä käytetään hitsattaessa terästä umpinaisella

teräs-, alumiini-, rst- ja piipronssilangalla. Käänteistä tasavirtaa käytetään,

kun hitsataan terästä suojakaasulangalla ja kovahitsaukseen tarkoitetulla

täytelangalla. Muille kuin tässä mainituille langoille saat oikean hit-

sausvirran napaisuuden hitsaustarvikemyyjältäsi.

1. Käänteinen tasavirta kytketään liittämällä liitin laitteen etupuolella ole-

vaan miinusliitäntään (-) ja maadoituskaapelin liitin plusliittimeen (+).

Suoranapainen tasavirta kytketään liittämällä liitin laitteen etupuolella

olevaan plusliitäntään (+) ja maadoituskaapelin liitin miinusliittimeen (-)

(katso kuva 9).

Suora tasavirta (kaasun kanssa)

Kuva 9 Hitsauksen napaisuus

3. Kiinnitä maadoitusliitin työkappaleeseen ja varmista, että liitoskohta on

puhdistettu liasta, öljystä, ruosteesta, hehkutushilseestä, hapettumista ja

maalista. Maadoitusliitin kannattaa kiinnittää suoraan työkappaleeseen

niin lähelle hitsauskohtaa kuin mahdollista. Jos maadoitusliittimen kiin-

nittäminen suoraan työkappaleeseen on käytännön kannalta hankalaa,

se kiinnitetään johonkin muuhun metallikappaleeseen, joka on kiinni-

tetty hyvin työkappaleeseen ilman sähköeristystä. Toisen metallikappa-

leen on oltava myös samanarvoinen tai paksumpi kuin hitsattava kap-

pale.

9.0 VALMISTELUT ENNEN HITSAUSTA

• Liitä maadoituskaapelin pikaliitin hitsauslaitteen oikeassa alakulmassa

olevaan naarasliittimeen. Kiinnitä maadoitusliitin hitsattavan kappaleen

paljaaseen metallipintaan ja varmista, että kosketus on hyvä.

• Tarkasta, että langansyöttörulla on oikein valittu käytettävälle lankapak-

suudelle. Katso myös kappale 4.

• Liitä kone 230/400 V AC 50 Hz -pistorasiaan.

• Avaa kaasupullon venttiili (käännä säätöpyörää myötäpäivään) ja säädä

kaasunsäädin sopivaan asentoon. Huom! Kaasunsäätimen asento vaihte-

lee metallilaadun, vahvuuden ja virranvoimakkuuden mukaan.

10.0 HITSAUSKONEEN KÄYTTÄMINEN

MIG-virtalähteen säätäminen ja käyttäminen vaatii jonkin verran kokemu-

sta. Toisin kuin manuaalisessa puikkohitsauksessa, jossa ainoa säädettävä

Käänteinen tasavirta (ilman kaasua)

parametri on hitsausvirta, MIG-hitsauksessa on kaksi muuttuvaa peruspa-

rametria: hitsausjännite ja langansyöttö.

Hitsausvirran vahvuus syntyy näiden kahden parametrin tuloksena.

• Jännite ja langansyöttö säädetään levynpaksuuden ja hitsattavan mate-

riaalin mukaan. Langansyöttö vaikuttaa suoraan hitsausvirran voimak-

kuuteen. Jos hitsausvirran voimakkuus on liian alhainen, langansyöttöä

säätävä potentiometri asetetaan asteikon alapäähän. Kun langansyötön

potentiometriä käännetään myötäpäivään, syöttönopeus kasvaa ja hit-

sausvirta voimistuu. Hitsausjännite muuttuu langansyötön nopeuden

mukaan (hitsausvirta). Jännite nousee asteittain, kun langansyötön

nopeutta lisätään. Hitsausjännitteen nouseminen pidentää valokaarta

(vaikuttamatta mitenkään olennaisesti virranvoimakkuuteen).

Vastaavasti hitsausjännitteen laskeminen lyhentää valokaarta (vaikutta-

matta edelleenkään mitenkään olennaisesti virranvoimakkuuteen).

Langan paksuuden vaihtaminen vaatii parametrien muuttamista. Jos

langan läpimitta on pienempi, langansyötön nopeutta on vähennettävä

saman virranvoimakkuuden saavuttamiseksi. Tiettyjen raja-arvojen

ylittyessä hitsaustuloksesta ei tule hyväksyttävää.

Niitä ovat:

A)Liian suuri langansyöttönopeus (suhteessa hitsausjännitteeseen) johtaa

sykäyksittäiseen toimintaan hitsauspistoolissa. Tämä johtuu siitä, että

lanka painuu sulaan aineeseen eikä ehdi sulamaan riittävän nopeasti.

Malli WM 1905 F

B)Jos hitsausjännite on liian korkea, elektrodin päässä näkyy suuria pisa-

roita. Ne kerääntyvät usein hitsaussauman sivulle.

• Pidä hitsauspistoolia hitsattavan kohdan yläpuolelle noin 45 asteen kul-

massa, suurin noin 5–10 mm korkeudella. Laske hitsauskypärän visiiri

alas ja sytytä valokaari painamalla hitsauspistoolin liipaisinta. Kun hit-

saus käynnistyy (valokaari on syttynyt), vedä hitsauspistoolia vasem-

malta oikealle saumaa pitkin hitaasti ja tasaisella nopeudella. Säädä

langansyötön potentiometrillä valokaaren ääni ”ritiseväksi”.

Malli WM 2405 F

B)Liian korkea hitsausjännite (suhteessa langansyöttönopeuteen) tekee

kaaresta epävakaan. Jos jännite kasvaa lisää, kosketusputki palaa.

C)Liian suuri langansyöttönopeus voidaan kuitenkin kompensoida lisää-

mällä kaarijännitettä. Toiminnon rajoitukset riippuvat hitsattavan mate-

riaalin paksuudesta (jos tietty raja ylittyy, materiaali reikiintyy). Aseta

hitsauspistooli hitsattavan sauman päälle. Hitsauspistoolin ja kaasuhol-

kin välisen kulman tulee olla noin 45°. Hitsauspistoolin ja työstettävän

materiaalin välisen etäisyyden tulee olla 5-10 mm. Laske hitsaus-

kypärän visiiri alas ja sytytä kaari painamalla hitsauspistoolin liipaisin-

ta. Kun kaari on syttynyt, vedä kaasuholkkia hitaasti saumaa pitkin

vasemmalta oikealle. Säädä langansyöttönopeutta kunnes kaari synnyt-

tää ”ritisevän" äänen (oikean äänen oppii tunnistamaan ajan myötä).

1) Valitse haluttu hitsausprosessi ”MODE"-painikkeella. Paina

”MODE”-painiketta kunnes punainen merkkivalo syttyy haluamasi hit-

sausprosessin kohdalle.

2T – 2-aikahitsaus (manuaalinen). Hitsausprosessi käynnistyy, kun hit-

sauspistoolin liipaisin painetaan sisään, ja sammuu, kun liipaisin vapa-

utetaan.

4T – 4-aikahitsaus (automaattinen). Hitsausprosessi käynnistyy, kun

hitsauspistoolin liipaisin painetaan sisään (kaasunvirtausajan jälkeen).

Prosessi jatkuu myös hitsauspistoolin liipaisimen vapauttamisen jäl-

keen ja loppuu kaasunvirtausajan jälkeen vasta, kun liipaisin painetaan

alas ja vapautetaan uudelleen.

Pistehitsaus ajastimella – automaattinen pistehitsaus ajastimella.

Prosessi mahdollistaa hitsaussaumojen toistamisen. Hitsausaika asete-

taan säätöpotentiometrilla 6.

2) Säädä langannopeus potentiometrilla 5.

Näytössä voi näkyä numerot 1–99 (1 on minimiarvo ja 99 maksimiar-

vo). Näyttö näyttää todellisen hitsausvirran sekä säätövaiheessa asetta-

masi arvon. Hitsauksen jälkeen näyttö ilmoittaa hitsausvirran enintään

5 sekunnin ajan..

11.0 ALUMIININ HITSAUS

Kone säädetään kuten seostamattoman teräksen hitsauksessa, seuraavin

muutoksin:

• Suojakaasu 100 % ARGON.

Poltinkaapelin valmistaminen alumiinin hitsausta varten:

• Tarkasta, ettei poltinkaapelin pituus ole yli 3 m (pidempien hitsauskaa-

peleidenkäyttöä ei suositella).

• Asenna teflon-langanjohdin (noudata kappaleessa 6 annettuja ohjeita).

• Käytä kevyitä, alumiinilangalle tarkoitettuja syöttörullia.

• Käytä alumiinilangalle tarkoitettuja kosketuskärkiä ja varmista, että kos-

ketuskärjen läpimitta soveltuu käytettävälle hitsauslangalle.

This manual suits for next models

Table of contents

Languages:

Other Luna Welding System manuals

Luna

Luna WM 1805 F User manual

Luna

Luna WM 1605 F User manual

Luna

Luna WI 1505 User manual

Popular Welding System manuals by other brands

JC MACHINERY & TOOLS

JC MACHINERY & TOOLS JC-1800-DTM user manual

Miller

Miller Deltaweld 350 Quick setup guide

Miller

Miller XR-D Control owner's manual

Sel

Sel WF 230 Classic instruction manual

Ronch

Ronch Ronch Weld 200MP user manual

Lincoln

Lincoln Invertec 300TPX Operator's manual

HOLZMANN MASCHINEN

HOLZMANN MASCHINEN DIPA 40 user manual

Draper

Draper acdc160p instruction manual

PROPOINT

PROPOINT 8699134 user manual

Koike Sanso Kogyo

Koike Sanso Kogyo WEL-HANDY MINI STRONG Operation manual

Magmaweld

Magmaweld Monostick 200i user manual

Ritmo

Ritmo BASIC 160 V1 Use and maintenance handbook

ESAB

ESAB Aristotig255 AC/DC DTE 255 instruction manual

Telwin

Telwin ADVANCE 227 MV/PFC TIG DC-LIFT VRD instruction manual

EWM

EWM Pico 162 VRD operating instructions

Miller

Miller ST-24w owner's manual

wurth

wurth MM 230 Original operating instructions

Mosa

Mosa DSP 400 YSX Use and maintenance manual

Luna WM 1905F User manual

Popular Welding System manuals by other brands