Tulikivi VAALA User manual

KÄYTTÖOHJE BRUKSANVISNING OPERATING MANUAL
KASUTUSJUHEND ИНСТРУКЦИЯ ПО ЭКСПЛУАТАЦИИ
GROUP 4, KO 1146 FIN, SWE, ENG, RUS, EST 05/2014

TERVETULOA TULIKIVI-TUOTTEEN
KÄYTTÄJÄKSI
Onnittelemme erinomaisesta tuotevalinnasta. Toivom-
me sinulle paljon lämpöisiä hetkiä Tulikivi-tuotteen ää-
rellä. Noudattamalla näitä käyttöohjeita tulisija toimii
suunnitellulla tavalla palaen puhtaasti sekä lämmittäen
tasaisesti ja pitkään.
Haluamme kehittää tuotteitamme ja toimintaam-
me vastaamaan asiakkaiden tarpeita parhaalla mah-
dollisella tavalla. Ole hyvä ja täytä Tulikivi-takuu-
kortti osoitteessa www.tulikivi.com/owner.
VÄLKOMMEN SOM ANVÄNDARE AV
EN PRODUKT FRÅN TULIKIVI
Vi gratulerar dig till ett utmärkt produktval. Vi önskar
dig många varma stunder framför din Tulikiviprodukt.
När du följer den här bruksanvisningen fungerar eld-
staden som den ska med ren förbränning och lång och
jämn värme.
Vi vill utveckla våra produkter och vår verk-
samhet så att de i största möjliga mån motsva-
rar kundernas behov. Vänligen fyll i Tulikivi-
garantisedeln på www.tulikivi.com/owner.
WELCOME TO THE WORLD OF TULIKIVI
Congratulations on your excellent choice of product.
We wish you many warm moments around your Tulikivi
fireplace. By following the instructions in this operating
manual, you will ensure that your fireplace works in the
manner intended - burning cleanly and giving out heat
steadily and for a long time.
We want to develop our products and operations to
meet the needs of our customers in the best possible
way. Please follow this link and complete the Tuli-
kivi warranty card online: www.tulikivi.com/owner.
TERE TULEMAST TULIKIVI TOOTE KASUTAJAKS
Õnnitleme suurepärase tootevaliku puhul. Soovime
teile palju meeldivaid hetki koos Tulikivi tootega. Kui
järgite neid kasutusjuhiseid, toimib tulease nii nagu
soovitud, põleb puhtalt ning kütab ühtlaselt ja kaua.
Soovime arendada oma tooteid ja tegevust, et ra-
huldada klientide vajadusi parimal võimalikul viisil. Pa-
lun täitke Tulikivi garantiileht aadressil www.tu-
likivi.com/owner.
ДОБРО ПОЖАЛОВАТЬ В МИР TULIKIVI
Поздравляем Вас с отличным выбором! Компания
Tulikivi желает Вам теплого и приятного времени у
огонька. Тщательное выполнение требований дан-
ного руководства и эксплуатации обеспечит долгий
срок службы изделия, чистоту горения, а также рав-
номерность и продолжительность тепловыделения.
Мы хотим и дальше развивать нашу продукцию
и услуги, чтобы наилучшим образом удовлетворять
потребности наших клиентов. Пожалуйста, за-
полните гарантийный талон Tulikivi по адре-
су www.tulikivi.com/owner.
FIN
SWE
ENG
4 - 7
8 - 11
12 - 15
РУС
20-23
EST
16 - 19

Puulämmitysohje
A= Uunin korkeus, (mm) / Poltettava puumäärä, (kg)
Tee kertalämmitys lämmitysohjeen polttoainemäärän mukaan.
Puut voidaan polttaa 3 erässä. Huom. enintään kaksi lämmitysker-
taa/vuorokausi. Lämmitysten väliaika minimissään 10 tuntia.
Anvisning för vedeldning
A= Höjden på ugnen, (mm)/Total vedmängd som
ska eldas, (kg)
En engångseldning ska göras enligt bränslemängden i anvisningen
för eldning. Veden kan brännas i 3 omgångar. Obs! Högst två eld-
ningar/dygn. Intervallet mellan eldningarna ska vara minst 10 tim-
mar.
Instructions when burning firewood
A= Fireplace height (mm) / Amount of wood to be burned (kg)
When firing, make sure you follow the instructions for the amount
of fuel. N.B. no more than two firings/24 hours. Leave at least 10
hours between firings. Three firewood loads can be burned.
Puukütte juhend
A= Kolde kõrgus (mm) / Põletatav puudekogus (kg)
Kasutage üheks küttekorraks küttejuhendis osutatud kogus puid.
Tähelepanu! Ärge kütke kollet sagedamini kui kaks korda ööpäevas!
Kütmiskordade vahe peab olema vähemalt 10 tundi. Puid võib põ-
letada kolmes osas.
Инструкция по растопке дровами
A = Высота печи (мм) / Сжигаемый объем дров, (кг)
Протопите печь один раз, не превышая объема топлива, указан-
ного в инструкции по растопке дровами. Внимание! Не более
двух растопок в сутки. Минимальное время между растопками
должно быть не менее 10 часов. Этот объем дров может быть рас-
пределен на три закладки.
A
1500 1800 2100 2400
VAALA/MUSTIO 9 10 11
LENTUA, NUUTA 9 10 11
KALLA 11 13 15
KALLA DUO 10 12 14
JALANTI 18 18 21
LU 21
Luukku on kuuma lämmityksen aikana ja vielä pitkään sen jälkeen-
kin. Kosketa vain kahvaa ja ilmansäädintä.
Obs! Luckan är varm under och en lång tid efter eldning. Rör enbart
handtag och luftreglage.
The door will be hot during firing and for a long time after it, too.
Mind the hot door. Touch only the handle and the air control lever.
Kütmise ajal ja veel kaua ka pärast kütmist on luuk tuline. Hoiduge
kuuma luugi eest. Puutuda tohib ainult käepidet ja õhuregulaatorit.
В течение всего времени протапливания печи, а также долгое
время после, топочная дверца остается горячей. Соблюдайте
осторожность. Дотрагиваться без опаски можно только до руч-
ки топочной дверцы и регулятора подачи воздуха.

4
1. 4.
Puhdista arina.
1. 3.
Tarkista tuhkalaatikko.
2.
Käännä ilmansäädin polttoasentoon.
Puulämmitysohje
Tulisijan asennuksen, käytön, nuohouksen ja käytettävän polttoai-
neen suhteen on aina noudatettava kansallisia ja paikallisia määräyksiä.
Ole huolellinen käyttäessäsi tulisijaa. Älä sulje hormipeltiä ja ilman-
ohjausaukkoja liian aikaisin, koska silloin saattaa muodostua vaaral-
lista häkäkaasua!
Tulisijan käyttöönotto
TULISIJAN KUIVATTAMINEN JA SISÄÄNAJO
Tulisijan kuivattaminen ja sisäänajo kestää noin kaksi viikkoa. Rungon
asennuksen ja laatoituksen jälkeen tulisijan annetaan kuivua kaksi päi-
vää huoneenlämmössä (+20
o
C). Pidä tulipesän ja huoltoluukun ilman-
säätimet sekä hormipelti (mikäli asennettu) auki kuivatuksen aikana.
Kun tulisija on kuivunut kaksi päivää, aloitetaan tulisijan lämmitys polt-
tamalla tulipesässä päivittäin pieni määrä puita ja nostamalla puumää-
riä tasaisesti noin kahden viikon aikana. Jotta lämmitys onnistuisi, seu-
raa oheisen taulukon puumääriä.
PÄIVÄ TULISIJAN SISÄÄNAJO KUIVATUKSEN JÄLKEEN
TAKKAUUNI, kg/pv. TAKKALEIVINUUNI, kg/pv.
13 kg 3 kg
23,5 kg 3,5 kg
34 kg 4 kg
44,5 kg 4,5 kg
55 kg 5 kg
66 kg 6 kg
78 kg 8 kg
810 kg 12 kg
912 kg 18 kg
Huom. hormipelti pidetään avoimena koko ajan.
Saumaus voidaan tehdä kahden viikon kuluttua laatoituksesta, kun
tulisija on sisäänajettu, sillä juuri pinnoitettua tulisijaa lämmitettäes-
sä osa kosteudesta poistuu tulisijan pinnan kautta laatan saumoista.
Tulisijaa ei saa lämmittää kahteen päivään, ennen tulisijan saumausta.
Saumausta seuraavana päivänä saumat tulee kostuttaa, sillä kuivumi-
sen hidastaminen lisää sauman tiiviyttä ja kestävyyttä. Tulisijaa ei saa
lämmittää saumaamista seuraavina kahtena vuorokautena.
Rungon asennuksen, laatoituksen ja saumauksen jälkeen lämpötila ei
saa laskea alle 10 oC ennen kuin tulisijan sisäänajo on tehty ja muuta-
ma kunnon lämmitys on tehty.
POLTTOAINE
Tulisijassa voi polttaa kaikkia puulajeja. Käytä vain kuivaa puuta (kos-
teus alle 20 %). Tuo poltettavat puut edellisenä päivänä huoneen läm-
pöön, jolloin ne lämpiävät ja niiden pinta ehtii kuivahtaa. Käytä klapeja,
joiden läpimitta on noin 4 - 10 cm. Suositeltava pituus on 25-33 cm.
Halkaise pyöreät puut.
Tulisijaa ei ole tarkoitettu roskien eikä muun jätteen polttoon. Älä käytä
nestemäisiä polttoaineita edes uunin sytytykseen.
GRILLIRITILÄ
Keraamisissa takoissa ja takkaleivinuuneissa on vakiovarusteena grilli-
ritilä. Kätevä ritilä mahdollistaa ruoan valmistuksen ja paistamisen
myös takan tulipesässä.
Takkauunin sytytys ja lämmitys
Ennen sytytystä varmista, että arina on puhdas (kuva 2) ja tuhka-
astia ei ole täynnä (kuva 3). Arinaa puhdistettaessa aseta ilmansää-
din polttoasentoon ja hormipelti auki. Lämmityksen aikana pidä tuhka-
astia paikallaan ja takkaluukku suljettuna. Turvallisuussyistä käsittele
tuhkaa vain, kun se on jäähtynyttä. Puhdasta puutuhkaa voi käyttää
puutarhakasveille.
Lämmityksen alussa tarkista, että hormipelti on auki (kuva 1) ja
ilmansäädin on polttoasennossa ( kuva 4 ) 5 - 10 minuuttia ennen
sytytystä. Lisäksi katkaise liesituuletin ja koneellinen ilmastointi en-
4
Avaa hormipelti.

5
6.5. 7. 8.
Tarkista veto. Lado ensimmäinen pesällinen ohjeen mukaan. Lado toinen pesällinen ohjeen mukaan. Käännä ilmansäädin hiilenpolttoasentoon.
nen sytytystä. Jos takkakytkin on asennettu ilmastointilaitteeseen,
käytä sytytyksen aikana takkakytkintä.
TARKISTA VETO
Mikäli uuni on ollut pitkään käyttämättömänä, tarkista hormin ve-
to. Purista pala paperia kevyesti palloksi. Aseta se arinalle, sytytä ja
sulje takkaluukku (kuva 5). Jos liekki on kirkas ja pystysuuntainen,
hormissa on riittävä veto. Jos veto on huono, puhalla esim. hiusten-
kuivaajalla lämmintä ilmaa hormiin hormin nuohousluukun kautta
tai polta siellä pieni määrä paperia. Nuohousluukut sijaitsevat tuli-
sijan alaosassa tuhkatilassa tuhkalaatikon takana. Jos käytät hius-
tenkuivaajaa, älä pidä tulta samaan aikaan tulipesässä.
POLTETTAVA PUUMÄÄRÄ
Uunissa poltettava maksimimäärä puita lämmityskertaa kohti on
noin 1 kg/100 kg uunin massaa. Esimerkiksi painoltaan 1000 kg
painavassa uunissa voidaan maksimissaan polttaa 10 kg puuta/läm-
mityskerta. Puut voidaan polttaa 3 erässä. Eri mallien kokonaispuu-
määrät on esitetty sivulla 3 olevassa taulukossa.
ENSIMMÄINEN PESÄLLINEN
Sytytettäessä ota ensimmäisen pesällisen klapeista noin viidennes
ja pilko ne ohuiksi halkaisijaltaan noin 1 - 2 cm paksuiksi pilkkeiksi.
Lado polttopuut ilmavasti ristikkäin arinalle. Lopuksi aseta pienet
sytytyspuut edellisten päälle poikittain ja sytytyspala niiden alle
(kuva 6). Sytytä ja sulje luukku.
Sytytyspellillä varustetuissa malleissa (päältäliitosmallit) alkuvetoa
voidaan parantaa avaamalla suoravetopelti sytytysvaiheen ajaksi.
Sytytyspelti pidetään huonon vedon tilanteessa sytytyksen yhtey-
dessä avoimena vain 5 - 10 minuutin ajan, jonka jälkeen se sulje-
taan. Sytytyspellin aukipitäminen pitempiä aikoja polton aikana voi
nostaa hormin lämpötilan niin korkeaksi, että hormi ylikuumenee ja
vaurioituu tai aiheuttaa tulipalovaaran.
PUIDEN LISÄYS
Kun edellinen panos on palanut lähes hiillokselle ja näkyvissä on vain
pienet mutta selvät liekit, voidaan puita lisätä. Lisäyksessä aseta 2
puuta tulipesän pohjalle puiden päät luukkua kohti ja laita loput tii-
viiseen nippuun niiden päälle. Älä vieritä puita tulipesän takaseinää
vasten. (kuva 7). Normaalin polton aikana suositeltava lisäysten
määrä on 1 - 2 kertaa.
Takkaluukku on käytön aikana pääsääntöisesti pidettävä suljettuna.
Poikkeuksena ovat tässä ohjeessa esitetyt sytytys, lisäys ja jään-
nöshiilien poltto.
LÄMMITYKSEN LOPETUS
Kun viimeinen panos on palanut hiillosvaiheeseen, käännä ilman-
säädin hiilenpolttoasentoon (kuva 8). Vedä sen jälkeen sopivalla
työkalulla tulipesän reunoilla oleva hiillos arinan päälle ( kuva 9 ).
Näin hiillos palaa tehokkaasti. Kohenna hiiliä pari kertaa, kunnes hii-
let ovat palaneet loppuun. Tämän jälkeen käännä ilmansäädin kiinni
asentoon (kuva 10). Lopuksi, sulje hormipelti (kuva 11).
Muista! Häkä on hajuton, mauton, väritön ja myrkyllinen kaasu, jo-
ten ole huolellinen.
Lämmityksen aikana ja vielä pitkälle sen jälkeenkin tulisijan pinnat ja
sisäosat saattavat olla polttavan kuumia. Tulisijan pinnat ovat kuu-
mimmillaan 2 - 3 tuntia sen jälkeen, kun lämmitys on lopetettu. Tä-
män vuoksi ja ylilämmityksen välttämiseksi seuraa käyttöohjetta.
Älä säilytä palavasta materiaalista valmistettuja esineitä tulisijan
päällä, kransseilla tai uunin välittömässä läheisyydessä.
TAKKALEIVINUUNIN LÄMMITYKSESSÄ HUOMIOITAVAA
Takkaleivinuuni on varaava tulisijayhdistelmä, jossa takkatuli läm-
mittää takan yläpuolella olevan leivinuunin. Takkaosaa lämmitetään
kuten normaalia takkaa, josta liekit nousevat yläpalotilana toimi-
vaan leivinuuniin. Kun aloitat takan lämmityksen, tarkista, että lei-
vinuunissa ei ole mitään ylimääräisiä esineitä, esim. lämpömittari.
Älä avaa leivinuunin luukkua lämmityksen aikana. Luukun avaami-
nen saattaa aiheuttaa lentotuhkan pölähtämisen ja pistoliekin huo-
netilaan. Leivinuunissa ei saa polttaa puuta. Leivinuuni kuumenee
takkaa lämmittämällä.
Lämmitä takkaleivinuunia myös leivontaa edeltävänä päivänä ta-
saisen paistotuloksen varmistamiseksi. Tarkista paistolämpötilat
arinalämpömittarilla polton jälkeen, kun olet sulkenut pellit. Leivin-
FIN

6
5.
12.
Nuohousluukut sijaitsevat tuhkalaatikon takana.
5.
9.
Siirrä hiilet reunoilta arinan päälle.
10.
Käännä ilmansäätö kiinni.
5.
11.
Sulje hormipelti.
Käännä ilmansäätö kiinni.
uunin paistolämpötilat on esitetty kuvassa 16. Lämpötilat perustuvat
käyttöohjeen mukaiseen lämmitykseen.
Leivinuunin pesän lämpötila on varsinaisen kaasupalon aikana yli
800°C astetta. Tämä lämpötila takaa, että leivinuuni palaa puhtaaksi
ja lämpenee hyvään paistolämpötilaan.
LEIVINUUNIN LÄMMITYKSESSÄ HUOMIOITAVAA
Kun uuni on kylmä (lämmitys korkeintaan kerran päivässä), leivinuu-
nissa poltetaan kolme noin 7 kg:n puupanosta. Mikäli uuni on valmiiksi
lämmin (kahdesti päivässä lämmitettäessä), riittää noin puolet puu-
määrästä. Varaa sytytykseen pilkkeitä (halkaisija 1 - 3 cm) niin, että ne
muodostavat ensimmäisestä panoksesta vajaan puolet. Lado suurem-
mat puut alle ja pienet pilkkeet päälle hieman ristikkäin. Sytytä tämän
jälkeen panos päältä käyttäen apuna paperia, tuohta tai sytytyspalaa
siten, että pienet pilkkeet syttyvät ensin.
Puiden lisäyksen voi tehdä, kun edellinen panos on palanut hiilloksel-
le. Ennen lisäystä vedä hiilet tulipesän reunoille niin, että arinalle jää
tyhjä tila, johon puut voidaan lisätä. Näin varmistat puhtaan palami-
sen. Polttopuuna voit käyttää pituudeltaan 33 - 50 cm klapeja, joiden
halkaisija on 5 - 10 cm.
Leivinuunissa leivinuunin luukun ilmanohjausaukot pidetään auki sytyt-
tämisen ja palamisen aikana. Keskimmäisen hiilenpolttoarinan luukun
ilmanohjausaukot avataan, kun ensimmäinen panos on kunnolla sytty-
nyt. Kun viimeinen panos on palanut hiillokselle, pudota hiilet tulipesän
takaosan kautta hiiliarinalle, jossa ne palavat loppuun luovuttaen vie-
lä lämpöä. Sulje samalla leivinuunin luukun ja hiilenpolttoarinan luukun
ilmanottoaukot ja avaa alimman tuhkaluukun ilma-aukot. Kun hiillos
on palanut loppuun hiilenpolttoarinalla, voit sulkea hiilenpolttoarinan
ilma-aukot ja hormipellin. Ole huolellinen kytevien hiilten kanssa, jotta
häkää ei pääse muodostumaan huonetilaan.
HAUDUTUSUUNIN KÄYTTÖÖNOTOSSA HUOMIOITAVAA
Haudutusuuni kannattaa pyyhkiä puhtaaksi ennen käyttöönottoa.
Haudutusuuni lämpiää takkauunin lämmityksellä, eikä haudutusuu-
nissa voi polttaa puita. Lämmitä takkauunia, jossa on haudutusuuni,
takkauunin lämmitysohjeen mukaisesti, mutta huomioi seuraava poik-
keus: Pidä haudutusuunin luukku auki tulisijan kuivatuksen ja sisään-
ajolämmitysten ajan.
HAUDUTUSUUNIN KÄYTÖSSÄ HUOMIOITAVAA
Huomaa, että hormipelti (mikäli asennettu) pitää jättää hieman raol-
leen kypsentämisen tai paistamisen ajaksi. Yläosan laattojen takana
takaseinässä on pieni höyrynpoistoreikä, jonka kautta ruoasta tai lei-
vonnaisista peräisin oleva vesihöyry poistuu savuhormiin. Kun käytät
haudutusuunia varsinkin pitempään paistamiseen ja korkeampaa läm-
pötilaa vaativien ruokien kypsentämiseen, tulisija kannattaa lämmittää
edellisenä päivänä. Näin saat haudutusuuniin tasaisemman lämmön.
Haudutusuuni lämpiää noin 210 – 230 asteen lämpötilaan. Kuumim-
millaan haudutusuuni on noin kolmen tunnin kuluttua lämmityksen
aloittamisesta. Edellisenä päivänä esilämmitetty haudutusuuni on yli
200 asteen lämpötilassa noin kolmen tunnin ajan. Tarkkaile arina–
lämpömittaria. Suosittelemme, että aloitat paistamisen/ruoanlaiton
lämmityksen jälkeen. Varsinkin ylhäältä hormiin liitetyissä tulisijoissa
haudutusuunin lämpötila on lämmityksen aikana epätasainen. Syty-
tyspellin puolella lämpötila voi olla jopa +50 oC korkeampi kuin toi-
sella puolella.
Säännöllinen huolto
Puhdista tulipesä tuhkasta ennen jokaista lämmityskertaa. Tarkista,
ettei tuhkalaatikko ole täynnä ja tyhjennä se tarvittaessa. Tuhkalaa-
tikon tyhjennyksen yhteydessä tuhkalaatikon alusta kannattaa puh-
distaa, ettei irtotuhkaa kasaudu laatikon alle. Puhdista myös luukun
alaosa.
Jos käytät imuria, on siihen ehdottomasti hankittava tuhkan imuroin-
tiin tarkoitettu lisävaruste. Turvallisuussyistä tee huoltotoimenpiteitä
vain, kun uuni ja tuhka ovat kunnolla jäähtyneitä.
LAATTAPINNAN PUHDISTUS
Puhdista laattapinta, kun tulisija on kylmä. Laatta on helppo puhdistaa
kostealla pyyhkeellä. Liikaa vedenkäyttöä on varottava, sillä sauma-
aine on huokoista ja saattaa kuivua läikikkääksi.
LUUKUN LASIN JA KEHYKSEN PUHDISTUS
Tulikivi-tulisijojen luukut on suunniteltu siten, että ilmavirtaus huuh-
telee lasia sisältäpäin pitäen sen kirkkaana. Jos lasipintaan kuitenkin
tarttuu nokea, kannattaa se puhdistaa heti, kun tulisija on jäähtynyt.
Tuhka on aina saatavilla oleva ja ekologinen puhdistusaine. Ota kostu-
tettuun talouspaperiin hieman hienoa tuhkaa tuhka-astiasta ja hankaa

7
1.
14. 15. 13.
Poista takaseinän laatta ja viimeisenä
pohjalaatta.
Poista ensin yläosan laatta ja sitten sivulaatat.
Tue takana olevaa laattaa, jotta se ei rikkoonnu
sivulaattoja poistettaessa.
Laattojen poistojärjestys: Nosta ylälaattaa,
jolloin sivulaatat kaatuvat. Tue kaatuvia
sivulaattoja, jotta ne eivät rikkoonnu.
Haudutusuunin lämpötila.
1 2 3 4 5 6 78910 12 11
50
100
150
200
250
300
Takkaleivinuunin
leivinuunin lämpötila.
16.
FIN
sillä kevyesti lasin nokeentunutta kohtaa. Puhdista tämän jälkeen lasi
kostealla talouspaperilla ja lopuksi kuivaa lasi huolellisesti. Luukun ke-
hyksen puhdistamiseen voit käyttää laimeaa astianpesuainevettä. Älä
käytä liuotinpohjaisia puhdistusaineita.
HAUDUTUSUUNIN PUHDISTUS
Haudutusuuni kannattaa puhdistaa säännöllisesti pyyhkimällä kostealla
liinalla. Käytä tarvittaessa muovista hankaussientä (metalliset vahin-
goittavat laatan pintaa). Tarkista, että laatat ovat jäähtyneet ennen
puhdistamista. Laatat ovat polttavan kuumia vielä uunin lämmittämis-
tä seuraavana päivänä. Ole varovainen. Irrota laatat varovasti kuvien
2 - 4 mukaaan. Tue laattoja niiden poistossa, jotta ne eivät kaadu ja
rikkoonnu. Pesun ja kuivauksen jälkeen laatat laitetaan paikoilleen seu-
raavassa järjestyksessä. Aloita takaseinän laatasta. Laita seuraavana
pohjalaatta paikoilleen. Laita sitten sivulaatat pohjan päälle (kuten
kuvassa 14) . Pidä yläosan laattaa ylhäällä haudutusuunin lakea vasten
ja nosta sivulaatat pystyyn vuorotellen. Yläosan laatta ”lukitsee” sivu-
laatat paikoilleen. Vedä sivu- ja yläosan laatat luukun kehystä vasten.
Näin laatat eivät estä höyryn poistumista höyryreikään. Muista tukea
laattoja eri vaiheissa, jotta ne eivät kaadu ja rikkoonnu.
Valmistaja ei vastaa uunin rakenteisiin ilman valtuutusta ja hyväksyn-
tää tehdyistä muutoksista tai lisäyksistä. Vain valmistajan hyväksymien
ja asianmukaisesti asennettujen lisä- ja varaosien käyttö on sallittu.
SÄÄNNÖLLINEN NUOHOAMINEN
Tulisija täytyy nuohota säännöllisesti vähintään kerran vuodessa. Tuli-
sijan nuohouksessa on aina noudatettava kansallisia, alueellisia ja pai-
kallisia määräyksiä. Suojaa tulisija ja sen ympäristö likaantumiselta nuo-
houksen aikana. Avaa nuohousluukut huolellisesti, etteivät niissä ole-
vat tiivisteet vaurioidu. Nuohousluukut löytyvät tuhkalaatikon takaa
(kuva 12). Nuohouksen jälkeen varmista, että nuohousluukut ja tuh-
ka-astia tulevat kunnolla paikoilleen. Sulje huoltoluukku.
Toiminta häiriötilanteissa
Koneellinen ilmanvaihto saattaa väärin säädettynä aiheuttaa veto-on-
gelmia, varsinkin jos kysymyksessä on pelkkä koneellinen poisto. Teho-
kas liesituuletin aiheuttaa alipainetta, joka estää tulisijan hyvän vedon.
Matalapaine, kosteus tai kova tuuli voivat synnyttää hormiin vetoa
haittaavan ilmalukon. Matalapaineella veto on aina huonompi kuin hy-
vällä säällä tai talvipakkasella.
Hormiin kertyy helposti kosteutta silloin, kun tulisija on ollut pit-
kään lämmittämättä. Kesäaikaan pääset tästä ongelmasta niin, että
pidät peltiä hieman avoimena, kun asunto on pitkään tyhjillään. Näin
kosteus ei pääse kondensoitumaan hormiin.
Huonon vedon syy saattaa löytyä talon ympäristöstäkin. Jos tulisija
ei vedä kunnolla tietystä ilmansuunnasta tuullessa, syy ei ole hormin
eikä tulisijan. Syynä saattaa olla talon lähellä oleva puu, sankka metsä,
iso mäki tai rinne, joskus jopa katon muoto. Tähän ongelmaan saattaa
auttaa puiden kaataminen, piipun korottaminen tai tulisijan käytön ra-
joittaminen haitallisen tuulen vallitessa.
Käyttäessäsi useampaa tulisijaa yhtä aikaa huolehdi, että ilmanvaih-
to on riittävä.
KUN TULISIJA EI VEDÄ TAI SAVUTTAA KÄYTÖN AIKANA
• Sulje ilmastointi, liesituuletin ja keskuspölynimuri
• Tarkista, että hormipelti on auki
• Avaa ulko-ovi tai ikkuna
• Raota takkaluukkua
• Tarkista, että palamisilman tuloaukot ovat auki myös talon ulkopuo-
lella, jos palamisilma on johdettu ulkoa
• Mikäli toimenpiteet eivät auta, ota yhteyttä nuohoojaan tai valtuu-
tettuun Tulikivi-edustajaan
NOKIPALON SATTUESSA
• Sulje ilmansäädin
• Pidä takkaluukku suljettuna
• Ota ehdottomasti yhteyttä paikalliseen paloviranomaiseen, vaikka
nokipalo olisi sammunut
• Tulta ei saa ryhtyä sammuttamaan vedellä
• Nokipalon jälkeen nuohoojan on tarkistettava sekä tulisija että hor-
mi ennen seuraavaa lämmitystä

8
1. 4.
1. 3.
2.
Dra luftreglaget till förbränningsläge.Öppna spjället. Kontrollera asklådan.
Rengör rostret.
Anvisning för vedeldning
Vid installation, användning och sotning av eldstaden samt när det
gäller bränsle ska alltid nationella och lokala föreskrifter iakttas.
Var försiktig när du använder eldstaden. Stäng inte spjället eller luft-
reglageöppningarna för tidigt eftersom det då kan bildas farlig kol-
monoxid!
Dritagning av eldstaden
TORKNING OCH INKÖRNING AV ELDSTADEN
Torkning och inkörning av en eldstad tar cirka två veckor. När stom-
men och eldstadens plattor har monterats ska eldstaden få torka i
två dagar i rumstemperatur (+20°C). Låt luftreglagen på eldsta-
den och serviceluckan samt spjället (om installerat) stå öppna un-
der torkningen.
När eldstaden fått torka i två dagar kan du börja elda i den genom att
dagligen bränna en liten mängd ved i eldstaden och öka vedmängden
successivt under cirka två veckor. Följ vedmängderna i vidstående
tabell för en lyckad eldning.
Fogningen kan göras två veckor efter plattsättning när eldstaden är
inkörd, eftersom en del av fukten avlägsnas via plattornas fogar när
man eldar i en nybelagd eldstad. Man får inte elda i eldstaden under
två dagar före fogningen. Påföljande dag efter tätningen ska fogarna
fuktas eftersom en långsammare torkning gör fogen tätare och mer
hållbar. Man får inte elda i eldstaden under två dygn efter tätningen.
DAG INKÖRNING AV ELDSTADEN EFTER TORKNING
BRASUGN, kg/dag BRASBAKUGN, kg/dag
13 kg 3 kg
23,5 kg 3,5 kg
34 kg 4 kg
44,5 kg 4,5 kg
55 kg 5 kg
66 kg 6 kg
78 kg 8 kg
810 kg 12 kg
912 kg 18 kg
Obs! Spjället ska hela tiden hållas öppet.
När stommen monterats samt eldstadens plattor monterats och
fogats får temperaturen inte sjunka under + 10°C innan eldstaden
blivit inkörd och eldats rejält ett par gånger.
BRÄNSLE
Alla träslag kan förbrännas i eldstaden. Använd endast torr ved (fuk-
tighet under 20 %). Ta in veden en dag i förväg och förvara den i
rumstemperatur. Då blir den varm och ytan hinner torka lite. An-
vänd vedträn med en diameter på ca 4–10 cm. Den rekommende-
rade längden är 25–33 cm. Klyv runda vedträn.
Eldstaden är inte avsedd för förbränning av skräp eller annat avfall.
Använd inte flytande bränslen ens när du tänder eldstaden.
GRILLGALLER
I keramiska brasugnar och brasbakugnar finns grillgaller som stan-
dard. Med hjälp av det praktiska gallret kan brasugnens eldstad även
användas för matlagning.
Tändning och eldning i brasugnen
Kontrollera att rostret är rent (bild 2) och att askfatet inte är fullt
(bild 3) innan du tänder brasan. Vid rengöring av rostret; vrid luft-
reglaget till förbränningsläge och öppna spjället. Låt asklådan stå på
sin plats och ugnsluckan vara stängd medan du eldar. Hantera för
säkerhets skull endast aska som har svalnat. Ren aska från ved kan
användas som gödsel till trädgårdsväxter.
Öppna spjället (bild 1) och dra luftreglaget till förbränningsläge (bild�4)
5–10 minuter innan du tänder brasan. Stäng av köksfläkt och an-
nan mekanisk ventilation innan du tänder. Om det finns en bras-
ugnskontakt kopplad till ventilationen, använd brasugnskontakten
under tändning.

9
6.5. 7. 8.
Dra luftreglaget till kolförbränningsläge.
Stapla den andra vedsatsen enligt anvisningen.
Stapla den första vedsatsen enligt anvisningen.
Kontrollera draget.
SWE
KONTROLLERA DRAGET
Kontrollera draget i skorstenen om eldstaden stått länge oanvänd.
Knyckla ihop en bit papper till en boll. Placera den på rostret, tänd
och stäng luckan (bild 5). Om lågan är klar och lodrät är draget till-
räckligt. Om draget är dåligt kan du blåsa in varm luft i skorstenen
med till exempel en hårtork via sotningsluckan i skorstenen eller
elda lite papper där. Sotningsluckorna ligger i nedre delen av eld-
staden i askutrymmet bakom asklådan. Om du använder hårtork
elda inte samtidigt i eldstaden.
VEDMÄNGD
Den maximala vedmängden per eldning är ca 1 kg/100 kg ugns-
massa. T.ex. i en eldstad som väger 1 000 kg kan man maximalt
elda 10 kg ved/eldning. Veden kan brännas i 3 omgångar. De olika
modellernas vedmängder presenteras i tabellen på sidan 3.
FÖRSTA OMGÅNGEN
När du tänder brasan ta ca en femtedel av vedträna i den för-
sta satsen och strimla dem i tunna stickor med en diameter på ca
1–2cm. Rada veden korsvist och glest på rostret. Placera till slut
småveden tvärs över vedsatsen och en tändbit under den (bild 6).
Tänd på och stäng luckan.
I modeller med tändspjäll (toppanslutna modeller) kan initialdraget
förbättras genom att man öppnar spjället för direkt drag under
tändningsskedet. Detta spjäll får bara hållas öppet 5–10 minuter
under själva upptändningen varefter det stängs. Om tändspjäl-
let hålls öppet en längre tid under eldningen kan temperaturen i
skorstenen bli så hög att skorstenen överhettas och skadas eller
orsakar brandfara.
PÅFYLLNING AV VED
Fyll på med ved när föregående vedsats brunnit ned nästan till glö-
dande kol och endast små men tydliga lågor syns. Placera 2 vedträn
på botten av eldstaden med dess ändor mot luckan och lägg resten
tätt ovanpå. Skjut inte vedträna mot eldstadens bakvägg. (bild 7).
Vid normal eldning rekommenderar vi 1–2 påfyllningar.
När eldstaden används ska ugnsluckan normalt hållas stängd. Un-
dantagen utgörs av de i den här bruksanvisningen presenterade
faserna tändning, påfyllning och förbränning av restkol.
AVSLUTNING AV ELDNINGEN
När den sista satsen brunnit ner till glöd, ska du dra luftreglaget
till kolförbränningsläge (bild 8). Dra därefter glöden från eldsta-
dens sidor på rostret med ett lämpligt redskap (bild 9). Då brin-
ner glöden effektivt. Rör om i glöden ett par gånger tills glöden
har brunnit ut. Stäng därefter luftreglaget (bild 10). Stäng till sist
spjället (bild 11).
Kom ihåg! Kolmonoxid är en luktfri, smaklös, färglös och giftig gas,
så var försiktig.
Under eldningen och länge efteråt kan eldstadens ytor och inre de-
lar vara mycket heta. Eldstadens ytor är som hetast 2–3 timmar
efter att eldningen avslutats. Följ den här bruksanvisningen för att
undvika överhettning.
Förvara inte föremål gjorda av lättantändligt material på eldstaden,
kransarna eller i eldstadens omedelbara närhet.
ATT OBSERVERA VID ELDNING AV EN BRASBAKUGN
En brasbakugn är en värmelagrande eldstadskombination där elden
i brasugnen värmer upp bakugnen ovanför brasugnen. Brasdelen
eldas som en normal brasugn, och därifrån stiger lågorna upp till
bakugnen som fungerar som en övre brännkammare. Kontrollera
att det inte finns några lösa föremål i bakugnen, som t.ex. termo-
meter, innan du tänder brasan.
Öppna inte bakugnens lucka under eldningen. Det kan leda till virv-
lande moln av flygaska eller sticklågor in i rummet. Elda inte med
ved i bakugnen. Bakugnen värms upp genom att man eldar i bras-
ugnen.
Elda i brasbakugnen även dagen före bakningen för att garantera
en jämn gräddning. Kontrollera gräddningstemperaturer med en
rosttermometer efter förbränning och efter du har stängt spjällen.
Gräddningstemperaturer i en bakugn presenteras i bild 16. De
angivna temperaturerna förutsätter att eldning har gått till enligt
anvisningarna.
Temperaturen i bakugnens eldstad är över 800°C under den
egentliga gasförbränningen. Denna temperatur garanterar att bak-

10
5.
12.
5.
9. 10.
5.
11.
Sotningsluckorna ligger bakom asklådan.
Stäng spjället.
Stäng av luftreglaget.
Flytta kolen från kanterna till mitten på rostret.
ugnen rengörs av elden och värms upp till en temperatur med goda
gräddningsegenskaper.
ATT OBSERVERA VID ELDNING AV EN BAKUGN
När ugnen är kall (eldning högst en gång om dagen), elda tre satser
med ca 7 kg ved i bakugnen. Om ugnen redan är varm (vid eldning två
gånger om dagen) räcker det med ca hälften av vedmängden. Använd
småved (diameter 1–3 cm) för tändningen så att dess mängd är un-
gefär hälften av den första satsen. Rada de större vedträna underst
och småveden överst något omlott. Tänd småveden med hjälp av nä-
ver, papper eller tändbriketter.
Du kan fylla på med ved när den föregående satsen har brunnit ned till
glöd. Innan du fyller på dra glöden till eldstadens sidor med ett lämpligt
redskap så att det finns plats för ny ved på rostret. Detta garanterar
en ren förbränning. Lämplig ved består av 33–50 cm långa vedträn
med en diameter på 5–10 cm.
I en bakugn hålls luftstyrningsöppningarna i bakugnsluckan öppna
under tändningen och eldningen. Luftstyrningsöppningarna i kolför-
bränningsrostrets mellersta lucka öppnas då den första satsen brin-
ner ordentligt. När den sista satsen brunnit ned till glöd fäll kolen via
eldstadens bakre del ner på kolrostret där den brinner ned och avger
ytterligare värme. Stäng samtidigt luftintagen i bakugnens lucka och
kolförbränningsrostrets lucka och öppna luftintagen i den nedersta
askluckan. När glöden brunnit ned på kolförbränningsrostret kan du
stänga kolförbränningsrostrets luftintag och spjället. Var försiktig med
glödande kol, så att ingen kolmonoxid bildas i rumsluften.
ATT OBSERVERA VID IDRIFTTAGNING AV EN LÅGTEMPERATURUGN
Torka av lågtemperaturugnen innan den tas i bruk. Lågtemperatur-
ugnen värms upp när man eldar i brasugnen och man kan inte elda med
ved i den. Elda i brasugnen som är försedd med en lågtemperatur-
ugn enligt anvisningarna för brasugnen men observera följande av-
vikelse: Håll luckan till lågtemperaturugnen öppen medan eldstaden
torkar och körs in.
ATT OBSERVERA VID ANVÄNDNING AV EN LÅGTEMPERATURUGN
Observera att spjället (om monterats) ska lämnas lite på glänt under
tillredning eller gräddning. Bakom de övre plattorna i bakväggen finns
ett litet ånghål varigenom vattenånga från maträtter eller bakverk
leds ut via skorstenen. När du använder lågtemperaturugnen i syn-
nerhet för långsam stekning och tillredning av maträtter som kräver
högre temperatur lönar det sig att elda i eldstaden föregående dag.
Då blir värmen i lågtemperaturugnen jämnare. Temperaturen i lågtem-
peraturugnen blir cirka 210–230 grader. Temperaturen är som högst
cirka tre timmar efter att eldningen påbörjats. En lågtemperaturugn
som förvärmts föregående dag behåller en temperatur på över 200
grader i upp till tre timmar. Kontrollera rosttermometern. Vi rekom-
menderar att du påbörjar gräddning/tillredning efter eldning. Speciellt
i lågtemperaturugnar där eldstaden är toppansluten till skorstenen är
temperaturen ojämn under eldning. Där tändspjället finns kan tempe-
raturen vara upp till +50oC högre än på den andra sidan.
Regelbunden service
Rengör eldstaden från aska före varje eldning. Kontrollera att asklå-
dan inte är full och töm den vid behov. När du tömmer asklådan lönar
det sig också att rengöra asklådans underlag så att det inte samlas lös
aska under lådan. Rengör även den nedre delen av luckan.
Om du använder en dammsugare så måste den definitivt förses med
tilläggsutrustning avsedd för dammsugning av aska. Av säkerhets-
skäl ska serviceåtgärder utföras först när ugnen och askan har sval-
nat ordentligt.
RENGÖRING AV PLATTORNAS YTA
Rengör plattorna när ugnen är kall. Det är enkelt att rengöra plattor-
na med en fuktig duk. Se upp så du inte använder för mycket vatten
eftersom fogmassan är porös och lätt kan bli fläckig när den torkar.
RENGÖRING AV GLASLUCKAN OCH RAMEN
Luckorna i Tulikivis eldstäder har konstruerats så att luftströmmen
sköljer glaset på insidan vilket håller det klart. Om sot ändå fastnar
på glaset är det lättast att rengöra det genast efter eldstaden sval-
nat. Aska är ett ekologiskt rengöringsmedel som alltid finns tillhands.
Ta lite fin aska från asklådan med fuktat hushållspapper och gnid lätt
det sotiga stället på glaset. Rengör glaset därefter med fuktigt hus-
hållspapper och torka till slut glaset omsorgsfullt. Luckans ram kan
rengöras med mild diskmedelslösning. Använd inte lösningsmedels-
baserade tvättmedel.

11
1.
14. 15. 13.
Temperaturen
i lågtemperaturugnen
1 2 3 4 5 6 78910 12 11
50
100
150
200
250
300
Temperaturen
i brasbakugnens bakugn
16.
Ta bort plattan från den bakre väggen och till
sist bottenplattan.
Ta först bort takplattan och därefter
sidoplattorna. Stöd den bakre plattan så att
den inte går sönder när du tar bort
sidoplattorna.
Bortplockningsordning för plattor: Lyft
takplattan så att sidoplattorna faller. Stöd de
fallande sidoplattorna så att de inte går
sönder.
SWE
RENGÖRING AV LÅGTEMPERATURUGNEN
Det lönar sig att rengöra lågtemperaturugnen regelbundet med en
fuktig duk. Använd en skursvamp av plast vid behov (de av metall ska-
dar ytan). Kontrollera att plattorna har svalnat före rengöring. Plat-
torna är brännande heta även dagen efter att eldning har avslutats.
Var försiktig. Ta loss plattorna försiktigt enligt bilderna 2–4. Stöd plat-
torna samtidigt som du tar bort dem så de inte faller och går sönder.
Efter tvätt och torkning monteras plattorna på plats i följande ord-
ning. Börja med plattan för bakväggen. Lägg därefter bottenplattan
på plats. Lägg sidoplattorna på bottenplattan (enligt bild 14). Tryck
takplattan mot lågtemperaturugnens tak och vik upp sidoplattorna på
plats en och en. Takplattan ”låser” sidoplattorna på plats. Dra sidoplat-
torna och takplattan mot luckans ram. På så sätt hindrar inte plattorna
ångan från att komma till ånghålet. Kom ihåg att stödja plattorna i de
olika skedena så de inte faller och går sönder.
Tillverkaren ansvarar inte för ändringar eller tillbyggnader i eldstadens
konstruktion som gjorts utan auktorisering och godkännande. Endast
sådana tilläggs- och reservdelar som godkänts av tillverkaren och som
monterats fackmannamässigt är tillåtna.
REGELBUNDEN SOTNING
Eldstaden ska sotas regelbundet minst en gång om året. Vid sotning av
eldstaden ska alltid nationella, regionala och lokala föreskrifter iakttas.
Skydda eldstaden och allt runtomkring den från smuts under sotning.
Var försiktig när du öppnar sotningsluckorna så att tätningarna inte
tar skada. Sotningsluckorna ligger bakom asklådan. (bild 12). Kontrol-
lera att sotningsluckorna och asklådan sitter ordentligt på plats efter
sotningen. Stäng serviceluckan.
Problemlösning
Felinställd mekanisk ventilation kan orsaka problem med draget, i syn-
nerhet om det bara är frågan om mekanisk frånluftsventilation. En
effektiv spisfläkt kan orsaka undertryck och förhindra bra drag i eld-
staden. Lågtryck, fukt eller hård vind kan orsaka ett luftlås som för-
sämrar draget i skorstenen.
Vid lågtryck är draget alltid sämre än i fint väder eller vinterkyla. Fukt
samlas lätt i skorstenen om eldstaden står oanvänd länge. Sommar-
tid blir du av med det problemet om du låter spjället stå lite öppet om
bostaden står tom länge. Då kondenseras inte fukten i skorstenen.
Orsaken till dåligt drag kan också bero på omgivningen runt huset. Om
eldstaden inte drar ordentligt när det blåser från ett visst väderstreck
beror det varken på skorstenen eller eldstaden. Orsaken kan vara ett
träd i närheten av byggnaden, tät skog, en stor backe eller sluttning
och ibland till och med takets form. Problemet kan eventuellt åtgärdas
genom att fälla skog, höja skorstenen eller undvika att elda i eldstaden
när det blåser från ett ofördelaktigt håll.
Om du använder flera eldstäder samtidigt ska du se till att ventila-
tionen är tillräcklig.
OM ELDSTADEN INTE DRAR ELLER DET RYKER IN UNDER ELDNING
• Stäng av luftkonditionering, spisfläkt och centraldammsugare
• Kontrollera att spjället är öppet
• Öppna ytterdörren eller ett fönster
• Glänta på brasugnsluckan
•
Kontrollera att inluftöppningarna för förbränningsluft är öppna även
utanför byggnaden, om förbränningsluften leds in utifrån
• Om dessa åtgärder inte hjälper, kontakta en sotare eller en aukto-
riserad Tulikivi-återförsäljare
VID SOTBRAND
• Stäng luftreglaget
• Håll brasugnsluckan stängd
• Ta ovillkorligen kontakt med den lokala brandmyndigheten även om
sotbranden slocknat
• Försök inte släcka branden med vatten
• Efter en sotbrand ska en sotare kontrollera både eldstaden och
skorstenen innan man eldar i eldstaden igen

12
1. 4.
Puhdista arina.
1. 3.
2.
Turn the air control lever to the ‘combustion’
position.
Open the flue damper.
Clean the grate. Check the ash box.
Instructions when burning firewood
Always follow the relevant national and local regulations when in-
stalling and using your fireplace, when removing soot and when se-
lecting fuel.
Take care when using the fireplace. Do not close the flue damper and
air intake vents too soon, as this could lead to the accumulation of
dangerous carbon monoxide!
Starting to use your fireplace
CURING AND BREAKING-IN THE FIREPLACE
Curing and breaking-in the fireplace will take roughly two weeks. Af-
ter the core has been installed and the tiling has been completed,
the fireplace must be allowed to dry for two days at room tempera-
ture (+20°C). Keep the firebox’s air control levers and the mainte-
nance door and the damper (if installed) in the open position during
the curing.
After the fireplace has been allowed to dry for two days, heat it daily
with a small amount of wood. Increase the amount of wood gradually
over two weeks. To ensure heating is carried out successfully, consult
the table for the correct amounts of wood.
Jointing can be done two weeks after tiling and after the fireplace has
been completely broken-in, because when a newly-tiled fireplace is
heated, some moisture will evaporate from the outer surface of the
fireplace through the joints between the tiles. Do not heat the fire-
place for two days before jointing. The joints must be moistened on
the day after jointing, because they will become more air-tight and
durable the longer they take to dry. The fireplace must not be heated
for 48 hours after the jointing.
DATE ‘BREAKING IN’ A FIREPLACE AFTER CURING
FIREPLACE, kg/d. FIREPLACE/BAKEOVEN, kg/d.
13 kg 3 kg
23,5 kg 3,5 kg
34 kg 4 kg
44,5 kg 4,5 kg
55 kg 5 kg
66 kg 6 kg
78 kg 8 kg
810 kg 12 kg
912 kg 18 kg
N.B. Always keep the damper open during breaking in.
After the core has been installed, tiled and jointed, the temperature
must not be allowed to fall below +10 °C before the fireplace has been
broken-in and heated properly a few times.
FUEL
All species of wood can be burned in the fireplace. Use dry wood only
(moisture below 20%). Bring the firewood indoors the day before and
store it at room temperature so that the wood warms up and dries out
on the surface. Use firewood with a diameter of about 4–10 cm. The
recommended length is 25–33 cm. Split round logs lengthwise in half.
The fireplace is not intended for burning rubbish or other waste. and
you should never use liquid fuel, even when lighting the fire.
COOKING GRID
Ceramic fireplaces and fireplace/bakeovens include a cooking grid.
With the handy grid you can cook food in the firebox.
Lighting the fire and correct use of the fireplace
Before lighting the fire, make sure that the grate is clean (Picture 1)
and the ash box is not full (Picture 2). When cleaning the grate, set
the air control lever in the combustion position and open the damper.
When the fire is burning, keep the ash box in place and the firebox door
closed. For safety reasons, do not handle the ash until it has cooled.
Clean wood ash can be used as a fertiliser in your garden.
About 5–10 minutes before lighting the fire, open the flue damper
(Picture 3) and turn the air control lever to the ‘combustion’ posi-
tion (Picture 4). If you have a cooker hood or other mechanical ven-
tilation system, switch these off before lighting the fire. If you have a
fireplace switch installed in your ventilation equipment, use while you
are lighting the fire.
CHECK THE AIR FLOW
If the fireplace has not been used for some time, check that the flue
draught is adequate. To do so, screw up a piece of paper into a loose

13
6.5. 7. 8.
Turn the air control lever to the ‘embers’ position.
Stack the second firewood load according to the
instructions.
Stack the first load of firewood in the fireplace
according to the instructions.
Check the flue draught.
ball, Place it on the grate and light it, then close the firebox door
(Picture 5). If there are bright, vertical flames, the flue draught is
sufficient. If the flue is not drawing sufficient air, you can prime it
by using e.g. a hair dryer to blow warm air into it via the sweeping
hatch or by burning a small amount of paper inside the sweeping
hatch. The sweeping hatches are located at the base of the fire-
place behind the ash box. If you use a hair dryer, make sure there
is no fire in the firebox at the same time.
FIREWOOD LOADS
The maximum amount of firewood that can be burned each time
you use the fireplace is about 1 kg for each 100 kg of fireplace
weight. For example, in a fireplace that weighs 1,000 kg, the fire-
wood loads can together comprise a maximum of 10 kg of firewood
per firing. Three firewood loads can be burned. Total firewood loads
for the different models are shown in the table on page 3.
FIRST FIREWOOD LOAD
To light the fire, first take about one fifth of the wood from the
first load and chop it into sticks of about 1–2 cm in thickness. Put
the rest of the first load on the grate, placing the wood lengthwise
and crosswise in alternate layers to encourage air flow. Finally, place
kindling on top and put a firestarter block below them (Picture 6).
Light the fire and close the door.
In top-vented models with an ignition vent, you can improve the
draught by opening the ignition vent when lighting the fire. If the
draught is poor, open the ignition vent for no more than 5–10 min-
utes when lighting the fire and then close it. Keeping the ignition
vent open for longer periods while the fire is burning can increase
the temperature in the flue so much that it overheats and becomes
damaged or causes a fire hazard.
ADDING FIREWOOD
When the previous full load has almost burned down to the embers
and you can only see small but distinct flames, you may add more
wood. When doing this, place two pieces of wood at the base of the
firebox, with their ends towards the door, and load the remaining
pieces of wood in a tight formation on top. Do not push the wood
against the back wall of the firebox. (Picture 7). The recommend-
ed number of added loads for normal use is 1–2.
The firebox door must normally be kept closed. The exceptions to
this are detailed in this manual, i.e. when lighting the fire, adding
firewood or burning the embers.
END OF FIRING
When the last load has turned to embers, turn the air control le-
ver to the ‘embers’ position (Picture 8). Move the embers from
the sides of the firebox onto the grate with a poker or something
similar (Picture 9). This way the embers will burn fully. Stoke the
embers a couple of times until they have finally burned out. After
this, move the air control lever to the ‘closed’ position (Picture 10).
Finally, close the damper (Picture 11).
Reminder: Carbon monoxide is an odourless, tasteless, colourless
and toxic gas, so take special care!
Not just the inside of the fireplace but the exterior surfaces too
will get extremely hot when the fire is burning, and will remain hot
for a long time afterwards. The fireplace surfaces are at their hot-
test about 2–3 hours after the fire has burned out. For this rea-
son, and to prevent overheating, you must carefully follow the
user instructions.
Always make sure there is nothing flammable on the top or sides
of the fireplace, or in the immediate vicinity of it.
NOTE: USING A FIREPLACE WITH BAKEOVEN
A fireplace with bakeoven is a heat-retaining combination fireplace
where the fire in the fireplace heats the bakeoven above it. The fire
is lit as in a normal fireplace, and the flames rise into and through
the bakeoven, which acts as the upper combustion chamber. When
you begin heating your fireplace, make sure that there are no items
in the bakeoven that should not be there, such as a thermometer.
Do not open the bakeoven door when the fire is burning, as this
could blow fly ash or even flames into the room. Wood cannot be
burned in the bakeoven. The bakeoven is heated by heating the
fireplace.
To ensure even heat for baking, the fireplace should also be used
the day before baking. Check the baking temperatures with a grate
thermometer after firing when you have closed the dampers. The
ENG

14
5.
12.
5.
9. 10.
5.
11.
Move the embers away from the edges and onto the
grate. Close the flue damper.
Close the air control. The sweeping hatches are located behind the ash box.
bakeoven temperatures are shown in picture 16. They are applicable
only if heating has been done according to the instructions.
In the bakeoven chamber, the temperature during combustion is over
800 °C. This ensures that the bakeoven will be clean for use and can
be used at suitable baking temperatures.
NOTE: FIRING A BAKEOVEN
When the fireplace is cold (you use it once a day at most), use three
loads weighing about 7kg each. If the fireplace is already warm (if you
use it twice a day), about a half of the maximum amount is enough.
For ignition, use chopped firewood (diameter 1-3 cm) to make up
about a half of the first load. Place the larger pieces of firewood be-
low and the small pieces on top in a crisscross pattern. Light the wood
at the top using bark, paper or a firestarter block, so that the smaller
pieces light first.
Add more wood when the previous load has burnt down to the em-
bers. Before adding a new load, clear the embers to the sides of the
firebox so there is an empty space on the grate to add new wood. This
will ensure clean combustion. The recommended length for firewood
is 33–50 cm with a diameter of 5–10 cm.
Keep the air intake vents in the bakeoven door open during firing
and burning. Open the vents in the door of the middle embers burn-
ing grate when the first load is burning properly. When the final load
has burnt down to the embers, drop the embers through the back of
the firebox on the coal grate where it will burn out and release more
heat. Close the air intake vents in the doors of the bakeoven and the
coal burning grate, and open the vents in the lower maintenance door.
When the embers have burnt out on the coal burning grate, you can
close its air intake vents and the damper. Take special care with the
smouldering embers to prevent the release of carbon monoxide in-
to the room.
BEFORE USING YOUR BAKING OVEN
The baking oven should be wiped clean before starting to use it. The
baking oven is not heated directly by firewood but by the heat from
the fireplace. Heat a fireplace with a baking oven according to the
user instructions for the fireplace, taking into account the following
exception: Keep the door of the baking oven open during the curing
and breaking in of the fireplace.
USING YOUR BAKING OVEN
Please note that the damper (if installed) has to be left slightly open
during cooking and baking. There is a small steam exhaust hole on
the rear wall behind the upper rear tiles through which the steam
from the food or baked goods escapes to the chimney. If you plan to
use the baking oven for a longer period or at higher temperatures,
the fireplace should be used the previous day, too, as this results in a
more even temperature in the baking oven. The baking oven heats to
a temperature of about 210–230°C. The baking oven is at its hottest
around three hours after lighting the fireplace. A baking oven that has
also been heated the previous day will remain above 200°C for around
three hours. Keep an eye on the grate thermometer. We recommend
that you start baking/cooking after the heating. The temperature in
the baking oven will be uneven during heating, especially in the case
of fireplaces attached to a flue from the top. The temperature may
be as much as +50°C higher on the side of the ignition vent than on
the other side.
Regular maintenance
Remove any ash build-up from the firebox before lighting the fire.
Check whether the ash box needs emptying. When emptying the ash
box, also clean the area underneath to prevent loose ash accumulat-
ing there. Clean the lower edge of the door, too.
If you use a vacuum cleaner, you must make sure you use an attach-
ment for cleaning ash. For safety reasons, carry out any maintenance
tasks only when the fireplace is cold and contains no hot ash.
CLEANING TILED SURFACES
Clean tiled surfaces only after the fireplace has cooled down. Wipe
with a damp cloth. Avoid using too much water as the sealing mate-
rial is porous and can become blotchy after drying.
CLEANING THE DOOR GLASS AND FRAME
The doors of Tulikivi fireplaces have been designed so that the air flow
keeps the glass clean on the inside. If the glass does get sooty, it’s a
good idea to clean it as soon as the fireplace has cooled. You can do
this with ash, which is an ecological cleaner and always at hand. Use
a moistened paper towel to pick up some fine ash from the ash box
and gently rub the sooty part of the glass. Wipe the glass clean with a
damp paper towel and then carefully dry the glass. To clean the fire-

15
1.
14. 15. 13.
Temperature in the baking oven
1 2 3 4 5 6 78910 12 11
50
100
150
200
250
300
Temperature in the bakeoven
of a fireplace/bakeoven.
16.
Remove the rear tiles, and finally the bottom
tile.
Remove the top tile first and then the side tiles.
Support the tiles at the rear so they do not fall
over when removing the side tiles.
Sequence for removing tiles: First, lift the top
tile, which will then cause the side tiles to fall
from their upright position. Be sure to lay these
tiles gently on the bottom tile so they don’t
break.
ENG
box door frame, you can use a mild solution of water and washing-up
liquid. Do not use any solvent-based cleaner.
CLEANING THE BAKING OVEN
The baking oven should be cleaned regularly by wiping it with a damp
cloth. Use a plastic scouring pad if necessary (metal scourers dam-
age the surface of the tiles). Check that the tiles have cooled before
cleaning. Be careful, as the tiles may still be very hot even the next
day after heating the fireplace. Be careful. Carefully remove the tiles
(pictures 2–4). Support the tiles while removing them so that they do
not fall and break. After washing and drying the tiles, put them back
in the following order: Start with the tiles on the rear wall. Next, put
the bottom tile in place. Then, place the side tiles on top of the base
(Picture 14). Hold the top tile against the top of the baking oven and
set the side tiles upright one at a time. The top tile ‘locks’ the side tiles
into place. Ease the side and top tiles gently forward to the front, to
the frame of the door. In this way the tiles will not prevent steam from
escaping through the steam hole at the rear. Remember to support the
tiles at the different stages to make sure they do not fall and break.
The manufacturer accepts no responsibility for any unauthorised or
unapproved alterations or additions made to the fireplace. Only use
accessories and spare parts that have been properly installed and ap-
proved by the manufacturer.
REGULAR SOOT REMOVAL
The fireplace must be cleaned regularly, at least once a year, to remove
the build-up of soot. The relevant national, regional and local regu-
lations must always be complied with when cleaning soot from the
fireplace. Protect the fireplace and its surroundings during sweeping.
Open the sweeping hatches carefully to prevent damaging their seals.
The sweeping hatches are behind the ash box (Picture 12). After soot
removal, make sure that the clean-outs and ash box are properly in
place. Close the maintenance door.
Troubleshooting
Mechanical ventilation can also cause air flow problems if the set-
tings are incorrect, especially in the case of mechanical extractors.
A powerful cooker hood can create localised low pressure, which will
weaken the air flow through the fireplace. Low pressure, moisture or
a strong wind can create unusual air flow conditions in the flue, ham-
pering use of the fireplace.
The draught is always weaker in low pressure conditions compared
with good weather or sub-zero temperatures. Condensation can easily
collect in the flue when the fireplace has not been used for some time.
In the summer, this problem can be overcome by keeping the damper
slightly open if your home is empty for a long while. This prevents the
moisture from condensing.
The reason for a poor flue draught in the fireplace can sometimes be
found close at hand. If the flue draught is poor when the wind blows
from a certain direction, the fault is not in the flue or the fireplace. It
may instead be caused by a nearby tree, dense forest, a large hill or
slope, or even the shape of the roof. To might solve the problem by
cutting down trees, increase the height of the chimney or simply not
using the fireplace during certain wind conditions.
When using more than one fireplace at the same time, make sure that
there is sufficient ventilation.
IF THERE IS INSUFFICIENT FLUE DRAUGHT OR THE FIREPLACE
SMOKES DURING USE:
• Switch off any ventilation systems, cooker hood or central vacu-
um cleaner.
• Check that the flue damper is open.
• Open an external door or a window.
• Open the firebox door very slightly.
• Check that the combustion air intakes are not blocked on the ex-
terior of the building if the combustion air is taken from outside.
• If none of the above helps, contact your chimney cleaner or an au-
thorised Tulikivi dealer.
IF THERE IS A CHIMNEY FIRE:
• Set the air control lever to the ‘closed’ position.
• Keep the firebox door closed.
• Contact the local fire brigade immediately, even if the chimney fire
has been put out.
• Do not attempt to extinguish the fire with water.
• After a chimney fire, a chimney cleaner must be called out to in-
spect both the fireplace and the flue before the fireplace is used
again.

16
1. 4.
1. 3.
2.
Seadke õhuregulaator kütmisasendisse.Avage siiber. Kontrollige tuhasahtlit.
Puhastage tuharest.
Puukütte juhend
Tuleaseme paigaldamisel, kasutamisel, nõest puhastamisel ja kütte-
materjali kasutamisel tuleb alati järgida riiklikke ja kohalikke nõudeid.
Olge tuleaset kasutades hoolikad. Ärge sulgege siibrit ja õhujuhti-
misavasid liiga vara, kuna siis võib moodustuda ohtlikku vingugaasi!
Kolde kasutuselevõtmine
AHJU KUIVATAMINE JA KASUTUSELEVÕTT
Tuleaseme kuivatamine ja sissekütmine kestab umbes 2 nädalat.
Pärast korpuse paigaldust ja plaatimist lastakse koldel toatempera-
tuuril (+20°C) kaks päeva kuivada. Hoidke kuivatamise ajal tulekol-
de ja hooldusluugi õhuregulaatorid ning lõõri siiber (kui on paigalda-
tud) avatuna.
Kui ahi on kaks päeva kuivanud alustatakse kütmist, põletades tulekol-
des iga päev väikese koguse puid ja suurendades puude hulka
ühtlaselt umbes kahe nädala jooksul. Et kütmine õnnestuks, ärge üle-
tage juuresolevas tabelis esitatud puudekoguseid.
Vuukida võib kaks nädalat pärast plaatimist, kui ahi on sisse köetud,
sest värskelt plaaditud ahju kütmisel eraldub osa niiskusest tulease-
me pinna kaudu plaadi vuukidest. Enne vuukimist peab ahi olema kaks
päeva kütmata. Järgmisel päeval pärast vuukimist tuleb vuuke niisu-
tada, sest aeglasem kuivamine parandab vuugi tihedust ja vastupida-
vust. Ahju ei tohi kaks päeva peale vuukimist kütta.
PÄEV AHJU SISSEKÜTMINE PÄRAST KUIVATAMIST
KAMINAHI,
kg päevas
KAMIN-KÜPSETUSAHI,
kg päevas
13 kg 3 kg
23,5 kg 3,5 kg
34 kg 4 kg
44,5 kg 4,5 kg
55 kg 5 kg
66 kg 6 kg
78 kg 8 kg
810 kg 12 kg
912 kg 18 kg
NB! Siiber hoitakse kogu aeg avatuna.
Pärast korpuse paigaldamist, plaatimist ja vuukimist ei tohi tempera-
tuur langeda alla 10°C, kuni ahi on kuivatatud ja seda on paar korda
korralikult köetud.
KÜTTEMATERJAL
Ahjus kütmiseks sobivad kõik puuliigid. Kasutage ainult kuiva puud
(niiskus alla 20 %). Tooge puud tuppa juba eelmisel päeval, et need
jõuaksid soojeneda ja nende pind kuivada. Kasutage halgusid läbimõõ-
duga 4–10 cm. Soovitatav pikkus on 25–33 cm. Ümmargused halud
tuleb lõhkuda.
Ahi ei ole mõeldud prahi ega jäätmete põletamiseks. Ärge kasutage
kolde süütamiseks või kütmiseks vedelaid kütteaineid!
GRILLIMISREST
Keraamiliste kaminahjude ja kamin-küpsetusahjude standardvarustus-
se kuulub grillimisrest. Resti on mugav kasutada toidu valmistamiseks
ja küpsetamiseks tulekoldes.
Kaminahju süütamine ja kütmine
Enne tule süütamist veenduge, et rest on puhas (pilt 1) ja tuhasahtel
ei ole täis (pilt 2). Tuharesti puhastamisel seadke õhuregulaator põle-
misasendisse ja avage siiber. Kütmise ajal peab tuhasahtel olema oma
kohal ja koldeluuk suletud. Turvalisuse tagamiseks eemaldage tuhk
alles siis, kui see on jahtunud. Puhast puutuhka võib kasutada aias tai-
mede väetamiseks.
Kütmist alustades veenduge, et siiber on avatud (pilt 3) ja õhure-
gulaator (pilt 4) on 5–10 minutit enne süütamist seatud kütmis-
asendisse.
Lisaks lülitage enne kolde süütamist välja pliidi õhupuhasti ja sund-
ventilatsiooniseadmed. Kui kliimaseade on varustatud kaminalülitiga,
kasutage süütamise ajal kaminalülitit.
KONTROLLIGE TÕMMET
Kui ahi on olnud kaua kütmata, siis kontrollige, et lõõris on piisav tõm-
me. Pigistage paberitükk kergelt kokku pallikeseks. Asetage see tuha-
restile, süüdake ja sulgege luuk (pilt 5). Kui leek on hele ja vertikaalne,
1. Puhastage tuharest.
2. Kontrollige tuhasahtlit.
3. Avage siiber.
4. Seadke õhuregulaator kütmisasendisse.

17
6.5. 7. 8.
Seadke õhuregulaator süte põlemise asendisse.
Asetage vastavalt juhistele kohale teine koldetäis.
Asetage vastavalt juhistele kohale esimene koldetäis.
Kontrollige tõmmet.
EST
siis on tõmme piisav. Halva tõmbe korral saate lõõris õhu liikuma,
kui puhute näiteks fööniga tahmaluugi kaudu lõõri sooja õhku või
põletate seal veidi paberit. Tahmaluugid asuvad ahju alumises osas
tuharuumis tuhasahtli taga. Kui kasutate fööni, ärge tehke samal
ajal küttekoldesse tuld.
PUUDE KOGUS KÜTMISEL
Koldes põletatav maksimaalne puude kogus üheks kütmiskorraks
on umbes 1 kg kolde massi 100 kg kohta. Nt 1000 kg massiga kol-
des võib korraga kütta kuni 10 kg puid. Puid võib põletada kolmes
osas. Summaarsed küttepuude kogused vastavalt mudelile on esi-
tatud tabelis leheküljel 3.
ESIMENE KOLDETÄIS
Süüdates võtke esimese koldetäie halgudest umbes viiendik ja lõ-
hestage need 1–2 cm paksusteks pilbasteks. Laduge küttepuud
õhuliselt vaheliti tuharestile. Lõpuks asetage peened pilpad põiki
halgude peale ja süütematerjal nende alla (pilt 6). Süüdake kütte-
materjal ja sulgege luuk.
Süütesiibriga varustatud mudelitel (pealtühendusega mudelid) saab
algtõmmet parandada otsetõmbesiibri avamisega süütamise ajaks.
Halva tõmbe korral hoitakse süütesiibrit süütamise ajal lahti 5–10
minutit ja seejärel suletakse. Süütesiibri pikaajaline lahtihoidmine
kütmise ajal võib tõsta temperatuuri korstnas liiga kõrgeks, lõõr
võib ülekuumenemisest kahjustuda, võib tekkida tulekahju oht.
PUUDE LISAMINE
Kui eelnev koldetäis on põlenud peaaegu süteks ja näha on ainult
väikseid läbipaistvaid leeke, võib puid lisada. Asetage kaks halgu
tuleaseme põhja, otstega luugi suunas, ja laduge ülejäänud halud
tihedalt nende peale. Ärge lükake halge vastu tuleaseme tagasei-
na (pilt�7). Normaalse kütmise korral soovitatakse puid lisada 1
– 2 korda.
Kütmise ajal peab koldeluuk olema põhiliselt suletud. Erandjuhud
on käesolevas juhendis kirjeldatud süütamine, puude lisamine ja
jääksüte põletamine.
KÜTMISE LÕPETAMINE
Kui viimane koldetäis puid on põlenud hõõguvateks süteks, keerake
õhureguleerimishoob süte põletamise asendisse (pilt 8). Seejärel
tõmmake sobiva vahendiga tulepesa servades olevad söed tiheda
kihina tulerestile (pilt 9). Nii põlevad söed hästi. Segage süsi paar
korda, kuni need on põlenud lõpuni. Seejärel seadke õhuregulaa-
tor suletud asendisse (pilt 10). Viimaks sulgege siiber (pilt 11).
Pidage meeles! Vingugaas on lõhnatu, maitsetu, värvitu ja mürgine
gaas, seepärast olge hoolikas!
Kütmise ajal ja veel kaua pärast seda võivad kolde pinnad ja siseosad
olla põletavalt kuumad. Kolde pinnad on kõige kuumemad 2–3 tundi
pärast kütmise lõppu. Sellepärast ja ka ülekütmise vältimiseks tuleb
järgida kasutusjuhendit.
Ärge hoidke põlevast materjalist valmistatud esemeid kolde peal,
karniisidel ega kolde vahetus läheduses.
KAMIN-KÜPSETUSAHJU KÜTMISE JUHISED
Kamin-küpsetusahi on soojustsalvestav kombineeritud tulease,
milles kaminatuli kütab soojaks kaminast kõrgemal asuva küpse-
tusahju. Kaminat köetakse tavalisel viisil ja leegid tõusevad sealt
ülemise põlemisruumina toimivasse küpsetusahju. Kamina kütmist
alustades veenduge, et küpsetusahju ei ole jäänud ülearuseid ese-
meid, nt termomeeter.
Ärge avage kütmise ajal küpsetusahju ust. Luugi avamine võib põh-
justada lenduva tuha laialipaiskumise ja leekide sattumise ruumi.
Küpsetusahjus ei tohi põletada puid. Küpsetusahju kuumeneb ka-
mina kütmisel.
Kütke kamin-küpsetusahju ka küpsetamisele eelneval päeval, et
küpsemine oleks ühtlane. Kontrollige küpsetustemperatuuri kol-
determomeetriga pärast kütmist, kui olete siibrid sulgenud. Ahju
küpsetustemperatuurid on esitatud pildil 16. Küpsetustempera-
tuurid on saavutatavad kasutusjuhendijärgsel kütmisel.
Küpsetusahju sisetemperatuur tõuseb aktiivse gaasipõlengu ajal üle
800°C. Nii on tagatud, et küpsetusahi põleb puhtaks ja kuumeneb
sobiva küpsetustemperatuurini.

18
5.
12.
5.
9. 10.
5.
11.
Tahmaluugid asuvad tuhasahtli taga.
Sulgege siiber.
Seadke õhuregulaator suletud asendisse.
Tõmmake söed servadelt restile.
KÜPSETUSAHJU KÜTMISE JUHISED
Kui kolle on külm (köetakse mitte rohkem kui üks kord päevas), põle-
tatakse küpsetusahjus kolm korda, umbes 7 kg puid. Kui kolle on eel-
nevalt soe (ehk köetakse kaks korda päevas), piisab poole väiksemast
puudekogusest. Varuge süütamiseks pilpaid (läbimõõduga 1–3 cm),
nii et need moodustaksid esimesest koldetäiest peaaegu poole. La-
duge suuremad puud alla ja peened pilpad risti nende peale. Süüdake
seejärel koldetäis pealtpoolt, kasutades abiks paberit, tohtu või süü-
tetabletti, nii et peened pilpad süttivad esimesena.
Puid võib lisada siis, kui eelmine koldetäis on põlenud süteks. Enne puu-
de lisamist tõmmake söed tulepesa servadele, et restile tekiks vaba
ruum kuhu uued puud panna. Nii tagate puhta põlemise. Küttemater-
jalina võite kasutada 33–50 cm pikkusi halge läbimõõduga 5–10 cm.
Küpsetusahju luugi õhureguleerimisavad hoitakse süütamise ja põle-
mise ajal lahti. Keskmise söeresti õhureguleerimisavad avatakse, kui
esimene ahjutäis on korralikult süttinud. Kui viimane ahjutäis on süteks
põlenud, lükake söed tulepesa tagumise osa kaudu söerestile, kus need
põlevad lisasoojust andes lõpuni. Sulgege samal ajal küpsetusahju ukse
ja söeresti õhuavad ning avage alumise tuhaluugi õhuavad. Kui söed on
söerestil lõpuni põlenud, võite sulgeda söeresti õhuavad ja siibri. Olge
hõõguvate sütega hoolikas, et ruumi ei satuks vingugaasi.
HAUDEAHJU KASUTUSELEVÕTU JUHISED
Pühkige haudeahi enne kasutuselevõttu puhtaks. Haudeahi soojeneb
kaminahju kuumuse toimel, haudeahjus ei tohi põletada puid. Kütke
haudeahjuga kaminahju nii, nagu kirjeldatud kaminahju kütmise juhen-
dis, arvesse võttes järgmist erinevust: hoidke haudeahju luuki tulease-
me kuivatamise ja sissekütmise ajal avatud.
HAUDEAHJU KASUTAMISE JUHISED
Pidage meeles, et siiber (kui on paigaldatud) peab küpsetamise või
praadimise ajaks jääma pisut praokile. Ülaosa plaatide taga tagumises
seinas on väike auruärastusava, mille kaudu väljub toidust või küpse-
tisest eralduv veeaur suitsulõõri. Kui kasutate haudeahju pikka aega
nõudvaks praadimiseks ja kõrgemat temperatuuri vajavate roogade
küpsetamiseks, on soovitatav tuleaset eelmisel päeval kütta. Nii annab
haudeahi ühtlasemat soojust. Haudeahi kuumeneb 210–230 kraadini.
Haudeahi on kõige kuumem umbes kolm tundi pärast kütmise algust.
Eelmisel päeval eelköetud kolde temperatuur püsib umbes kolme tunni
kestel üle 200 kraadi. Jälgige koldetermomeetrit. Soovitame praadi-
mist/küpsetamist alustada pärast kütmist. Ülevalt lõõriga ühendatud
ahjudes on haudeahju temperatuur kütmise ajal ebaühtlane. Süüte-
siibripoolse külje temperatuur võib olla vastaskülje temperatuurist
tervelt 50°C kõrgem.
Korrapärane hooldus
Enne iga kütmiskorda puhastage tulepesa tuhast. Kontrollige, et tu-
hasahtel ei oleks täis, ja vajaduse korral tühjendage see. Tuhasahtlit
tühjendades puhastage ka sahtlialune pind, et tuhka ei koguneks selle
alla. Puhastage ka luugi alumine osa.
Kui kasutate tolmuimejat, hankige sellele tingimata tuha imemiseks
vajalik lisavarustus. Turvalisuse tagamiseks tehke hooldustöid ainult
siis, kui kolle ja tuhk on täielikult jahtunud.
PLAADITUD AHJUPINNA PUHASTAMINE
Puhastage plaaditud pind, kui ahi on külm. Plaaditud pinda on lihtne
puhastada niiske lapiga. Ärge kasutage liiga palju vett, sest vuugitäide
on urbne ja võib kuivada laiguliseks.
LUUGIKLAASI JA RAAMI PUHASTAMINE
Tulikivi ahjude luugid on ehitatud selliselt, et õhuvool liigub mööda
klaasi sisepinda, hoides seda puhtana. Kui sellest hoolimata nakkub
klaasile nõge, on soovitatav see kõrvaldada kohe, kui ahi on jahtunud.
Tuhk on alati saadaolev ja keskkonnasõbralik puhastusvahend. Võt-
ke niisutatud majapidamispaberile tuhasahtlist veidi tuhka ja hõõruge
nõgist kohta klaasil kergelt. Seejärel puhastage klaas niiske majapida-
mispaberiga ja kuivatage viimaks hoolikalt. Luugi raami võib puhasta-
da lahja nõudepesuvedelikuga. Ärge kasutage selleks lahustipõhiseid
puhastusvahendeid.
HAUDEAHJU PUHASTAMINE
Puhastage haudeahju korrapäraselt, pühkides seda niiske lapiga. Va-
jaduse korralt kasutage plastist küürimiskäsna (metallist käsnad kah-
justavad plaatide pinda). Veenduge, et plaadid on enne puhastamist
jahtunud. Need on veel järgmisel päeval pärast kütmist põletavalt kuu-
mad. Olge ettevaatlik. Võtke plaadid ettevaatlikult lahti, nagu näidatud

19
1.
14. 15. 13.
Haudeahju temperatuur
1 2 3 4 5 6 78910 12 11
50
100
150
200
250
300
Kamin-küpsetusahju
temperatuur
16.
Eemaldage tagaseina plaadid ja viimasena
põhjaplaat.
Eemaldage kõigepealt ülemine plaat ja seejärel
külgplaadid. Toetage tagaplaate, et need
külgplaatide eemaldamise ajal ei puruneks.
Kahhelplaatide eemaldamise järjekord: Tõstke
ülemist plaati, et külgplaadid vabaneksid.
Toetage langevaid külgplaate, et need ei
puruneks.
EST
piltidel 2–4. Toetage plaate välja võttes neid kätega, et need ei ku-
kuks ega puruneks. Pärast pesemist ja kuivatamist tuleb plaadid tagasi
asetada järgmises järjekorras. Alustage tagaseina plaadist. Järgmisena
asetage kohale põhjaplaat. Seejärel asetage põhjaplaadi peale külg-
plaadid (nagu näidatud pildil 14). Suruge ülaosa plaati vastu haudeah-
ju lage ja tõstke külgplaadid järgemööda püsti. Ülaosa plaat lukustab
külgplaadid oma kohale. Lükake külg- ja ülaosa plaadid vastu luugiraa-
mi. Siis ei takista plaadid auru väljumist auruava kaudu. Toetage plaate
neid kohale asetades, et need ei kukuks ega puruneks.
Tootja ei vastuta ahju konstruktsioonis omavoliliselt tehtud muuda-
tuste või heakskiiduta paigaldatud lisavarustuse eest. Kasutada tohib
ainult tootja heakskiiduga ja pädeva esindaja paigaldatud lisavarustust
ning varuosi.
KORRAPÄRANE PUHASTAMINE
Tuleaset tuleb puhastada korrapäraselt, vähemalt üks kord aastas.
Tuleaseme puhastamisel tuleb alati järgida riiklikke, piirkondlikke ja
kohalikke nõudeid. Kaitske tuleaset ja selle ümbrust määrdumise eest
puhastamise ajal. Avage puhastusluugid ettevaatlikult, et neis olevad
tihendid ei kahjustuks.
Puhastusluugid asuvad tuhasahtli taga (pilt 12). Pärast puhastamist
veenduge, et puhastusluugid ja tuhasahtel on korralikult oma kohal.
Sulgege hooldusluuk.
Tegutsemine tõrkeolukorras
Valesti reguleeritud sundventilatsioon võib põhjustada tõmbeprob-
leeme, eriti kui tegemist on väljapuhkesüsteemiga. Võimas pliidi õhu-
puhasti tekitab alarõhu, mis rikub ahju head tõmmet. Alarõhk, niiskus
või tugev tuul võivad tekitada lõõris tõmmet halvendava õhukorgi.
Madalrõhkkonna puhul on tõmme alati halvem kui ilusa ilma või tal-
vise pakasega.
Lõõri koguneb kergesti niiskust, kui ahi on olnud kaua kütmata. Su-
visel ajal aitab siibri pisut praokile jätmine, kui eluruumid jäävad kaua
tühjaks. Siis ei kondenseeru niiskus lõõris.
Halva tõmbe põhjus võib peituda ka hoone ümbruses. Kui tulease ei
tõmba korralikult siis, kui tuul puhub mingist kindlast suunast, ei ole
viga lõõris ega tuleasemes. Tõmmet võib rikkuda maja lähedal kasvav
puu, tihe mets, kõrge mägi või nõlvak, vahel isegi katuse kuju. Sel juhul
võib aidata puude mahasaagimine, korstna kõrgemaks ehitamine või
ahju kasutamise piiramine ajal, kui tuul puhub halvast suunast.
Kui kasutate mitut küttekollet korraga, kandke hoolt piisava õhuva-
hetuse eest.
KUI KÜTTEKOLLE EI TÕMBA VÕI AJAB KÜTMISE AJAL SUITSU SISSE
• Lülitage välja ventilatsioon, pliidi õhupuhasti ja kesktolmuimeja.
• Veenduge, et siiber on avatud.
• Avage välisuks või aken.
• Praotage koldeluuki.
• Veenduge, et põlemisõhu sisenemisavad oleksid lahti ka hoone vä-
lisküljel, kui põlemisõhk võetakse väljast.
• Kui kirjeldatud meetmed ei aita, võtke ühendust korstnapühkijaga
või Tulikivi volitatud esindajaga.
KUI TEKIB TAHMAPÕLENG
• Sulgege õhu reguleerimisavad.
• Hoidke koldeluuk suletuna.
• Võtke tingimata ühendust kohaliku tuletõrjega ka siis, kui tahma-
põleng kustub.
• Tuld ei tohi hakata kustutama veega.
•
Pärast tahmapõlengut peab enne järgmist kütmist laskma korstna-
pühkijal küttekollet ja lõõri kontrollida.

20
1.
1. 3.
2. 4.
Установите регулятор подачи воздуха горения
в положение растопки «розжиг и горение».
Откройте заслонку. Проверьте зольник.
Очистите колосник.
Инструкция по растопке дровами
При монтаже, эксплуатации и чистке каминной печи, а также в от-
ношении используемого топлива следует всегда выполнять требо-
вания национального и регионального законодательства
Соблюдайте осторожность при эксплуатации каминной печи. Не
закрывайте слишком рано заслонку и отверстия для регулирова-
ния подачи воздуха, поскольку это может привести к образованию
опасного угарного газа!
Ввод в эксплуатацию
ПРОСУШКА И ВВОД В ЭКСПЛУАТАЦИЮ КАМИННОЙ ПЕЧИ
Просушка и ввод в эксплуатацию печи занимает примерно 2 не-
дели. После монтажа корпуса и укладки кафеля печь необходимо
оставить на просушку в течение в течение двух дней при комнатной
температуре (+20 oC) при открытых топке, регуляторе подачи воз-
духа и дымоходной заслонке (если имеется в наличии).
После двухдневной просушки в печи в течение двух недель сле-
дует ежедневно топить небольшое количество дров, понемногу
увеличивая их количество. Для достижения успешного результа-
та рекомендуется придерживаться количества дров, указанного в
данной таблице.
Заполнить швы можно через две недели после укладки кафеля и
должным образом выполненного введения печи в эксплуатацию,
так как при растопке только что облицованной печи час ть влаги уда-
ляется именно через швы между кафелем на поверхности печи. Пе-
ред заполнением швов очаг не следует топить в течение двух дней.
На следующий день после заполнения швы необходимо увлажнить,
так как замедление процесса высыхания повышает герметичность и
прочность швов. Очаг не следует топить в течение следующих двух
дней после заполнения швов.
ДЕНЬ НАЧАЛО ЭКСПЛУАТАЦИИ КАМИНА ПОСЛЕ ПРОСУШКИ
КАМИННАЯ
ПЕЧЬ, кг/день
КАМИННАЯ ПЕЧЬ С ДУХОВЫМ
ШКАФОМ, кг/день
13 кг 3 кг
23,5 кг 3,5 кг
34 кг 4 кг
44,5 кг 4,5 кг
55 кг 5 кг
66 кг 6 кг
78 кг 8 кг
810 кг 12 кг
912 кг 18 кг
Заслонка должна быть открытой во время всего процесса растопки.
После монтажа корпуса, укладки кафеля и заделки швов темпе-
ратура в помещении не должна опускаться ниже 10 oC до самого
завершения ввода в эксплуатацию. Печь также следует пару раз
протопить.
ТОПЛИВО
Для сжигания в очаге подходят все породы древесины. Используй-
те только сухие дрова (относительная влажность менее 20 %). На-
кануне растопки поместите дрова в помещение с комнатной тем-
пературой. За ночь дрова прогреются, и их поверхность высохнет.
Используйте поленья с диаметром около 4–10 см. Рекомендуемая
длина полена составляет 25 см. Круглые поленья всегда следует
разрубать вдоль на более мелкие.
Печи и камины не предназначены для сжигания мусора или дру-
гих отходов. Запрещается использование жидкого топлива, в том
числе при растопке!
РЕШЕТКА ДЛЯ ГРИЛЯ
Решетка для гриля является стандартным аксессуаром керамиче-
ских каминов и каминных печей с духовым шкафом. Удобная ре-
шетка позволяет готовить и жарить в топке камина.
Розжиг и топка каминной печи
Перед растопкой убедитесь в том, что колосник чист (рис. 2), а
зольник не переполнен (рис. 3). Для очистки колосника установи-
те регулятор подачи воздуха горения в положение «полностью от-
крыто» и откройте заслонку дымохода. Во время топки печи золь-
ник должен находиться на месте, а топочная дверца закрыта. Из
соображений безопасности золу можно убирать только после то-
го, как она полностью остыла. Чистый древесный пепел можно ис-
пользовать на садовом участке.
В начале растопки убедитесь что дымоходная задвижка открыта
(рис. 1), а регулятор подачи воздуха горения выдвинут в положе-
ние «розжиг и горение» (рис. 4) за 5 - 10 минут до розжига. Не за-
будьте отключить перед растопкой печи вытяжку над плитой и си-
стему принудительной вентиляции. Если к вентиляции подключен
каминный выключатель, если всегда надо использовать во время
розжига камина.
ПРОВЕРКА ТЯГИ
В случае если камин долгое время не эксплуатировался, перед рас-
топкой печи необходимо проверить наличие тяги. Для этого сомни-